KAHTLUS: pere haigestus puugitõppe kitsepiimast (10)

LIIVI UNGRU sõnul on tema kitsed päevad otsa õues, kuid puuke nende peal ta täheldanud ei ole. Pigem korjavad Ungru sõnul vereimejaid endale peale koer ja kass, kuid mitte kitsed.
Foto: SANDER ILVEST

Kitsepiima söögiks tarvitanud Saaremaa kitsepidaja neli pereliiget haigestusid juunis puukentsefaliiti, kuid skeptikute hinnangul ei pruugi see üldse kitsedega seotud olla.

“Rääkida tõenduspõhisest meditsiinist me siinkohal ei saa ja tegemist on seekord jälle nn külajutuga ehk puukinformatsiooniga, mis ikka kitsepidamisega kaasas käib,” ütles maaelu edendamise sihtasutuse (MES) nõuandeteenistuse kitsekasvatuskonsulent Marge Salumäe.

Tema sõnul pole Saaremaa nakkusjuhtumi seos kitsepiimaga sugugi tõestatud, sest ei tervisekaitseamet ega veterinaar- ja toiduamet pole kahtlusaluste kitsede verd ega piima puukentsefaliidi suhtes laboris analüüsinud.

17 aastat Lõmalal kitsi pidanud ja kitsejuustu valmistanud Lehtmetsa talu perenaine Liivi Ungru ütles, et tema perel pole kitsepiimaga mingeid probleeme olnud. Talus on seitse kitse, kelle töötlemata piima joob pere ise ja pakub seda ka külakostiks sõpradele-tuttavatele. Lehtmetsas asuva talukoha elanikud puuke ei karda.

“Me ei saa tähele panna siukest nähtust nagu puugid,” lausus Liivi Ungru. “Me ei saaks siin maal elada, kui me neid kardaksime,” lisas ta.

Tervisekaitseameti epidemioloogilise valmisoleku büroo juhataja Irina Dontšenko ütles, et kuna toorpiima kasutati vaid oma tarbeks, siis jätab amet asjaosaliste nimed, loomade arvu ja asukoha enda teda. Osa nakatunud pere liikmetest elab Saaremaal ja osa mandril.

Dontšenko sõnul jõid pereliikmed nakatunud piima mai lõpus erinevatel kuupäevadel ning jäid siis juunis mõnepäevaste vahede järel haigeks. Kõik nakatunud olid puukentsefaliidi vastu vaktsineerimata. Pärast haigestumist pere enam oma kitsepiima ei joo, küll aga peetakse kitsesid edasi lemmikloomadena, rääkis Dontšenko.

Saaremaa perekonnaga juhtunu on käesoleval kümnendil kitsepiimaga seostatud puukentsefaliiti nakatumise statistikas kõige ulatuslikum juhtum. 2010. aastal registreeriti Eestis üks, 2011. aastal kaks ja 2015. aastal samuti üks sel viisil toimunud haigestumise juhtum. Haigelt loomalt saadud piima tarbimine võib põhjustada ka suuremaid puhanguid. Selline olukord meenus Dontšenkole 2005. aastast, kui Tallinnas haigestus puukentsefaliiti 37 inimest, kes kõik jõid ühes kaubanduskeskuses pakutud toorest kitsepiima.

Irina Dontšenko sõnul näevad nad otsest seost toore kitsepiima tarbimise ja inimeste haigestumise vahel epidemioloogilise uuringu alusel.

Et laboriuuringut pole tehtud, siis ei saa tervisekaitseamet tõepoolest 100% kindlusega väita, et haigestumine on seotud just kitsepiima tarbimisega, möönis Dontšenko. Küll aga võib amet oletada nakatumise seost kitsepiimaga suure tõenäosusega põhjusel, et kõikide haigestumine mahub inkubatsiooniperioodi ja puukide rünnet ei ole nende inimeste puhul tuvastatud.

Terviseamet tuletab meelde, et puukentsefaliiti haigestumise ennetamiseks on kõige tõhusamaks meetmeks vaktsineerimine. Vaktsineerimata inimestel tuleb haigestumise ennetamiseks kanda looduses puukide eest kaitsvat rõivastust, kasutada peletavaid vahendeid ja tarbida ainult kuumtöödeldud või pastöriseeritud piima või piimast valmistatud tooteid.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 713 korda, sh täna 1)