Katkupisik varitseb endiselt sigadest lagedates metsades

AUU, AUU! Priit Paomehe sõnul leitakse ilmselt suurel korilushooajal mõnevõrra rohkem katku lõpnud metssigu. Kuid ülearu palju neid metsades enam polegi.
Foto: MAANUS MASING

Ehkki jahimeeste andmeil on meie maakonna metsad sigadest pea tühjaks jäänud, ei või keegi korilustuhinas unustada, et katkupisik kükitab jätkuvalt metsas ning võib laiali vedamisel suurt kahju korda saata.

Sõrve Sääre jahiseltsi juhatuse liige Priit Paomees tõdes, et ega metssead täitsa otsas ka pole, kuid kõvasti vähemaks on neid küll jäänud. “Siin-seal mõned on,” nentis ta.

Oma rolli on seejuures mänginud seakatk nii otseselt kui kaudsemalt. Katku surnud sigade leidmise kohta tuleb teateid seepärast aina vähem, et katk on lihtsalt suurele osale kärssninadest 1:0 ära teinud.

Samas on katkust tingituna olnud jahimeeste eesmärk sigade arvukus alla viia ning sedagi põhjusel, et katk seljatada. “Kui meil enne oli oma seltsis nii, et lasti 200–250 siga aastas, siis ilmselt see hooaeg on tore, kui 15–20 siga jahimehel toru ette jääb,” näitlikustas ta olukorda.

Muhu absoluutne rekord

Kinnitust sellest, et kütid on teinud tublit tööd, annavad ka keskkonnaagentuuri küttimisandmed. Need toovad välja, et eelnevate aastatega võrreldes kordades langenud numbrite taustal suutsid näiteks väikesel umbes 200 km2 suurusel Muhu saarel asuva kahe jahipiirkonna jahimehed küttida 2017. aastal kokku 1038 metssiga ehk umbes 50 isendit 1000 ha kohta.

See on aga kõigi aegade absoluutne Eesti rekord metssigade küttimistiheduses. Samuti on see saavutus, mille ületamine lähemas tulevikus pole tõenäoline, isegi Muhu saarel mitte.

Tänavu oli Saare maakonna jahipiirkondade küttimissoov keskkonnaagentuuri andmeil 642 metssiga, mullu aga oli see pea poole suurem – 1225. Soovitatav küttimiskvoot sel aastal on aga ikka 900 siga.

Saaremaa suurima seakasvataja Margus Õunpuu sõnul on nemad suutnud oma farmides praeguseks katkust üle saada. Välja arvatud Tagavere farmis, kus oli nende jaoks viimatine katkutabandus. Õunpuu sõnul tuli neil sigade Aafrika katku tõttu hukata 5500 farmides olnud kodusiga. “Sellist läbielamist, nagu meil tuli läbi elada, ei tahaks kellelegi, isegi vaenlasele mitte. Kuid saarlane ei jäta jonni,” tähendas ta.

Praegu aina suurema hooga käima mineval korilushooajal manitseb Õunpuu metsa kippuvatel inimestel ohutusele mõelda ning tuletab meelde, et katk pole metsadest kuskile kadunud. Mis siis, et katku niidetud sigu leitakse üha vähem.

Priit Paomehe sõnul on katk sundinud sigu mõneti ka teisiti käituma ning katkupalavikus kärssninad on hakanud suremiseks varjulisemat kohta otsima. “Siga läheb otsib veekeskkonda, et jahutada palavikku, mis tal tekib. Läheb näiteks mere äärde roogu ja sealt ei pruugigi teda leida, sest inimene sinna ju väga tihti ei satu.”

Korilased, vältige farme!

Katk aga püsib looduses, kuniks on sigu. Pealegi on praeguseks omajagu juba ka metssigu, kes suutnud katku üle elada – neil on tekkinud antikehad ning nii röhivad nad nakkusekandjatena mööda metsi edasi.

“Seega sõnum on lihtne, kallid inimesed, kui te metsa lähete, olge head, vältige meie kodusigade farmide ümbrust,” palus Õunpuu. “Teadlikkusest või teadmatusest võite saada katkupisiku, tuua selle farmile lähemale ja seda suuremaks oht meile jälle läheb,” selgitas seakasvataja.

Tema sõnul ei saa ükski seakasvataja praegu läbi kõrgendatud bioohutusnõueteta. Odav lõbu see pole, vältimatu küll. Nõnda on farmidesse sisenemine rangelt nõuetekohane: läbi desobarjääride, duššide, pideva riiete vahetuse jne. “Mina kui seitsme farmi juht käin vahel kümme korda päevas duši all,” tunnistas Margus Õunpuu, kelle sõnul pole sinna lihtsalt midagi parata.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 579 korda, sh täna 1)