Leedo: kesklinna ehitustööd saanuks valmis nelja kuuga (10)

“Niikaua, kui Kuressaare kesklinnas kestab ehitus, kestab ka rahulolematus sellega,” tõdes abivallavanem Mart Mäeker Kadi raadio neljapäevases saates “Keskpäev” vestlusringis saatejuht Tõnis Kipperi, ettevõtja Vjatšeslav Leedo ning Saaremaa vallavolikogu ehitus- ja keskkonnakomisjoni esimehe Mihkel Undrestiga. Vjatšeslav Leedo aga leidis, et ehitamise kiirus on eeskätt kinni otsustajate tahtmises.

Kuidas hindate olukorda, kuhu ehitusega jõutud on? Mis tundub hästi ja mis võiks olla paremini?

Leedo: Pean tunnustama vallavalitsust ja volikogu julguse eest võtta niisugune töö ette. Meie keskväljak oli juba ajast ja arust – ümberehitus on olnud päevakorras juba paarkümmend aastat.

Teine pool on see, et äri, ettevõtted ja turistid peavad kannatama. Kui rääkida sellest, kuidas see suur ehitustöö on ette valmistatud ja läbi viidud, kuidas kogu protsess on käinud – neid asju saab ju palju kiiremini teha. Olen näinud, kuidas tehakse asju siis, kui on löökehitus.

Niisugune ehitus oleks võimalik nelja kuuga otsast lõpuni valmis teha – hea organiseerimise korral, kui kõik asjad jookseksid õlitatult. Ma ei süüdista neid inimesi, kes ehitavad – ehitaja teeb oma tööd ju nii, kuidas saab ja kuidas kokku lepitakse. Süüdi on need, kes organiseerivad asja.

Undrest: Muidugi oleks see ettevõtmine 15–20 aastat tagasi olnud kindlasti ajakohasem, aga oleme tänulikud, et nüüd see raha lõpuks leiti. Selle ehitusega kaasnevad kindlasti ebamugavused, eriti turistidele ja kesklinna ääres olevatele äridele. Peame arvestama, et ettevõtlust Saaremaal üldse peaks hoidma, säilitama ja turgutama nii palju, kui saab. Ettevõtjatega peab arvestama. Tavakodanikku puudutab kesklinna sulgemine ja ümbersõit Pikalt või Uuelt tänavalt kindlasti palju vähem.

Meil tuleb koos see aeg nende “kivide ja kändudega” üle elada. Peab aga tunnistama, et ka mujal on see niimoodi. Näiteks kui Tallinna lennujaamas käis suur ehitus, läksin oma kohvritega üle mudaaukude. Polnud seal mingeid vaipasid ja keegi ei tulnud vabandama minu ees. Pidin lihtsalt arvestama, et ehitus ongi selline.

Mina olen kindlasti rahul, et töö on graafikus. Jah, Slavik ütles õigesti: lööktöö-ehitusi tehti, töötati ka öösel ja laupäeval-pühapäeval. Aeg on edasi läinud, kõik on rahas kinni. Mina ütlen, et ma pean rahul olema.

Mäeker: Valdade ühinemine protsessi kiirust mõjutanud ei ole. See protsess on käinud kaks ja pool aastat, ettevalmistustöö tegid ühinemisele eelnenud ajal ära linnavalitsuse spetsialistid. Need, kes selle projektiga on tegelenud, otseselt ei ole valdade ühinemisega vahetunud.

Küll aga oli suur probleem projekteerijaga, kellega meil oli väga raske kontakti saada. Tähtajad hilinesid. Lõpuks saime ühe laua taha tänu sellele, et panime lepingust lähtuvalt sunniraha või trahvi peale. Alltöövõtud olid neil väga kehval tasemel.

Mis on kõige suurem probleem – ehitaja oleks võinud hakata ehitusega varem pihta. Aga ta ei saanud seda teha enne, kui olid tehtud vee- ja kanalisatsiooniprojektid ning soojatorustiku projektid seoses Torni tänavaga ning kui olid tehtud hanked.

Undrest: Täna kasutame igas lauses sõna “oleks” – oleks teinud nii, oleks teinud naa. Tehti nii, nagu oli võimalik teha. Varem alustada poleks saanud. Täna on kõik graafikud tehtud arvestusega, et nii palju kui meil on raha, nii palju saab ehitada. Pikem tööpäev oleks nõudnud rohkem ehitajaid, aga ehitajaid täna Saaremaalt võtta…

Mäeker: Protsessi kui sellise kohta: tänane situatsioon on kompromiss. Kindlasti oleks ehitajal hoopis kiirem ja lihtsam olnud tööd teha, kui oleks kogu töömaa tervikuna kätte saanud. Kokkulepe kohvikute töösse jätmise osas oli kompromiss ettevõtjatega. Parem oleks olnud muidugi, kui oleks saanud alustada sügisel. Seda ei saanud teha, soojatorustike pärast. Kuna ei tea, kas ja millal talv tuleb, kes oleks võtnud riski?

Niikaua, kui kestab ehitus, niikaua on ka rahulolematus sellega. Ehitaja on aga oma töödega graafikus. Tegelikult tahtsid nad kahe nädala pärast saada kätte ka ausamba ümbrust ja Kauba tänavat, kuna neil jääb muidu töö seisma. Vallavalitsus otsustas aga, et enne ooperipäevade lõppemist seda järku töösse ei pane.

Põhimõtteliselt ju oleks võimalik teha pikemaid tööpäevi. Kas just 24/7, aga õhtud on ju valged. Pealegi on linnakodanikud avaldanud arvamust, et nii pikki hobuselõunaid keset tööpäeva ei peetud vanasti kuskil.

Mäeker: Siin on asi töömaas – enne seda platsi tehtud ei saa, kui ehitajad ei saa kätte tänavakohvikute maad. Selle platsi peal, kus ehitajad täna hunnikus koos on, ei ole kuhugi minna.

 

See on spekulatsioon, aga kui tänavakohvikute pidajaile oleks öeldud, et teeme siiski asja korraga valmis – kas see oleks oluliselt protsessi kiirendanud?

Mäeker: Need ongi spekulatsioonid. Ei oleks ettevõtjad julenud sellist riski võtta ega meie.

Leedo: Vallavalitsus on läinud õigustamise peale: ei tee, sest ei saa, ei ole võimalik. Olen seda meelt, et kui tahetakse, tehakse asi ära ja kui ei taheta, leitakse 150 põhjust mitte teha. Minul on praegu moraalne õigus rääkida töö organiseerimisest. Ma tean, kuidas 20 aastat tagasi kesklinnas ehitustöö käis. Kesklinn kaevati läbi, poolteise nädalaga pandi torustik ja kõik asjad ära. Kõik kõnniteed plaaditi ära kahe päevaga. 190 inimest tegid tööd. Ka siis olid hanked ja asjad, aga suudeti töö kiiresti ära teha. [Täitevkomitee esimees] Ants Tammleht ütles, et olgu tehtud ja tehtigi ära. Aga praegu me õigustame, teeme mingisuguseid graafikuid, kokkuleppeid… Kusagile kinnas visata. 30 aastat tagasi ehitati Lossi tänava soojatrass 17 päevaga. See praegune õigustamine on naeruväärt.

Praegu on asi püstitatud ideoloogiliselt valesti. Asi peab olema püstitatud nii: peab olema tehtud. Siis ka saab kõik asjad tehtud. Mihkel, ma olen näinud, mis sa oled Torgus teinud. Kui keegi praegu seal sadama kõrval kõige paremal teenimise ajal kraavid kaevaks, oleksid sa 24 tundi seal oma valju häälega ja mehed teeksid töö kahe nädalaga ära. Me oleme näinud, kuidas näiteks Tallinnas on objekte ehitatud – kolm vahetust töötab. Kuidas meil siin ei saa töötada kahes vahetuses? Peame võtma jalad ühe koha alt välja, jooksma ja juhtima. Räägite sellest, et olete graafikus – oleneb, kuidas see graafik koostada.

See jutt, et ei ole võimalik inimesi juurde panna: kas on kahes vahetuses inimesi ja teed kiiremini ära ja vähemate inimestega pikalt. Matemaatika ütleb: mida kiiremini teed, seda odavam asi on. Ehitajaid on võimalik leida – kui tahetakse.

 

Kas see, kui kohvikud oleks tehtud ehitustööde tõttu hiljem lahti, oleks olnud häving või halva mängu juures parim variant?

Leedo: Usun, et see ei oleks olnud häving.

Kahjuks on asi lastud minna – kuhu, seda sõna ma ei taha öelda. Siin peab tõsiselt mõtlema, et järgmisel tööl, Tallinna tänava pikendamisel ei tehtaks niisuguseid vigu, mis praegu.

Undrest: Oleksime pidanud ajas tagasi tulema palju rohkem kui kolm kuud, et vältida neid vigu, mis tehtud on. Ma tahaks tõesti uskuda, et inimesed õpivad ja panevad tähele ka seda kriitikat, mis rahva poolt tuleb, et paremini teha.

Leedo: Et ei juhtuks seda, mis juhtus aastat viis-kuus tagasi: nädal aega enne ooperipäevi pinnati Tallinna tänav ära. Mäletame, kuidas seal kõik palava ilmaga sulas. See on asjade koosmõju. Mart Mäeker – kellest pean lugu –, aasta tagasi me rääkisime neid asju, on ju. Aga teeme need järeldused, ärme edaspidi neid vigu tee.

Mäeker: Kui teisesuguse tasemega ja kogemusega mehed oleksid aasta tagasi protsessi juures olnud sama aktiivselt kui täna, siis kindlasti oleks neid vigu suuresti suudetud vältida.

Leedo: Aga miks ei kutsutud?

Mäeker: Noh, jah.

Leedo: Aga me ei tule ju pakkuma. Teame ju, et saate suurepäraselt hakkama suurte asjadega.

Mäeker: No ei saa suurepäraselt ju.

Mulle endale see keskväljaku uus arhitektuurne lahendus absoluutselt ei meeldi. Ja autode jaoks on sõidutee kitsas.

Mäeker: Kui projekti tehti, oli päevakorral ka see, et panna kesklinn üldse autodele kinni. Arutelude käigus leidsime, et sel pole mõtet: meil ei ole nii palju inimesi ning kes siin kesklinnas siis on, kui autod ka siit läbi ei sõida? Kompromiss oli see, et autod saavad läbi sõita ja tee laius on piisav, et liikuda kiirusega u 20 km/h. Ka selles on mõte, et need, kel ei ole vaja kesklinnast läbi sõita, ei hakka siia tulema.

Leedo: Lahendus on normaalne. Mart Mäeker räägib õiget juttu: kesklinna ei pea autoga tulema. Aga kui autosid kesklinna üldse ei tuleks, oleks kesklinn välja surnud. Eraettevõtjana oleksin selle ümberehituse natuke teistmoodi teinud: kui nagunii kaevatakse, oleks kaevatud natuke sügavamalt ja tehtud läbisõit maa alt. Või teine asi – paneks kesklinnale katuse peale ja siis saaks siin inimesed olla aasta ringi.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 672 korda, sh täna 1)