Eesti mereala planeering ja Saaremaa mereväärtused

“Eesti ja kogu maailma mereruumi kasutus on muutumas aina intensiivsemaks,” kirjutavad keskkonnakorralduse ja ruumilise planeerimise konsultatsiooniettevõtte Hendrikson&Ko juhtiv planeerimisspetsialist Pille Metspalu ning rahandusministeeriumi planeeringute osakonna nõunik Eleri Kautlenbach. “Harjumuspäraste merel toimuvate tegevuste kõrvale on tekkinud uued mereala kasutusviisid. Nii tuleb lisaks kalapüügile ja laevasõidule merel ruumi leida ka näiteks vesiviljeluseks, veespordiks ja riigikaitselisteks harjutusaladeks.”

Selleks, et erinevad kasutusviisid mereala ökoloogilist seisundit ohustamata kenasti koos toimiksid, on vaja avalikku arutelu ja kokkuleppeid. Just see on koostamisel oleva Eesti mereala ruumilise planeeringu eesmärk.

Mereala ruumiline planeerimine on tööriist merekasutuse pikaajaliseks kavandamiseks. Planeeringuga määratakse, kus ja millistel tingimustel on erinevad inimtegevused merealal kõige otstarbekamad.

Praeguseks on kogu Eesti mereala hõlmava planeeringu koostamisel jõutud lähteseisukohtade läbiarutamiseni. Need lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus annavad planeerijatele ja mõjude hindajatele täpsustatud tööülesanded – mida ja kuidas planeeringus käsitleda.

Nende dokumentide osas avaldasid arvamust paljud ametiasutused ja huvigrupid. Välja toodi täiendavaid teemasid, mis tähelepanu vajavad, näiteks üleujutusalad, massevakuatsiooni kaldatoetuspunktid ning laevade punkerdamise alad ja varjumispaigad. Samuti leiti, et tähelepanu vajavad andmeallikad, kus on kaardistatud näiteks Eesti mereala elupaigad, elektriliinid ja gaasitorustikud. Rahandusministeerium planeeringu koostamise korraldajana nõustus enamuse ettepanekutega, mis välja toodi (täpne ülevaade esitatud arvamustest ja nende vastusseisukohtadest on kättesaadav mereala planeeringu portaalist).

Tugev saare identiteet

Lähteseisukohti ja laekunud seisukohti tutvustati Saaremaal Kuressaare väikelaevaehituse kompetentsikeskuses 12. juunil. Lisaks nende seisukohtade analüüsimisele kaardistati seminaril ka mere kultuurilisi väärtusi, et koguda teadmisi ja arutleda piirkonna merega seotud tavade ja tähenduste üle.

Kaardistatud piirkondlikud mereväärtused on aluseks planeeringulahenduse koostamisel ja lahenduse kultuuriliste mõjude hindamisel. Saaremaa merd ja merekultuuri iseloomustavad kuivatatud kala, adru korjamine, madalad jalgsi läbitavad leed ja silmad, viikingid, aakrik ja vandiraiujad, elujõuline laevaehitus ning sadamad, tugev saare identiteet, kirjanikud ja kunstnikud ning mitmed merespordialad (jääpurjetamine, surf jt).

Arutelu Eesti mere kui meie iseolemise aluse üle toimub ka Tallinna merepäevade raames korraldataval suurte meremõtlejate foorumil. Seminaril esinevad inspireerivate sõnavõttudega teiste hulgas meremuuseumi direktor Urmas Dresen, kirjanduse uurija ja semiootik Kadri Tüür ning ajaloolane Enn Kreem. Foorum algab juba 13. juulil kell 16 Lennusadama meremõtleja alal ning on avatud kõigile huvilistele. Lisainfot ürituse kohta leiab Tallinna merepäevade kodulehelt ja Facebookist.

Osalegem ideekorjes!

Mereala planeeringu koostamise hetkeseisust annab jooksvalt ülevaate planeeringu portaal, kust leitavale ideekorje kaardile on kõigil huvilistel võimalik jätta oma mõtted selle kohta, mis teemad vajavad kajastamist ning millised kohad väärivad tähelepanu. Järgmiste suuremate avalike aruteludena on kavas planeeringu eskiislahenduse tutvustused järgmise aasta alguses.

Eesti mereala ruumilise planeeringu koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega algatas valitsus eelmise aasta mais. Planeeringu koostamist korraldab rahandusministeeriumi planeeringute osakond, koostaja riigihanke võitis Hendrikson&Ko juhitav konsultantide meeskond. Mereala ruumilisel planeerimisel tehakse tihedat koostööd merega seotud huvigruppide ja ametkondadega. Planeeringulahenduse väljatöötamisega tegeletakse kuni 2020. aasta alguseni. Rohkem infot leiab veebiaadressilt: mereala.hendrikson.ee.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 271 korda, sh täna 1)