Katrin Pautsi “Minu Muhumaa” pani saare podisema (13)

Suurem avalik arutelu Katrin Pautsi raamatu üle käib Facebookis Muhu Info teemagrupis. Kirjanikule heidetakse ette, et tema raamat loob Muhust halva kuvandi.

Koguva külas elav semiootik ja kirjandusteadlane Kadri Tüür ütles, et “Minu”-sarja puhul on tegemist “selfie-kirjandusega”. Autor räägib oma läbielamistest ning teos on seega tema nägu.

“Inimesed ootasid vallatutvustust, aga said kõveravõitu selfie,” arutles Tüür, et sellest ka pettumus. “Nagu läheks lossiekskursioonile, aga giid hakkab lossi ajaloo asemel seletama, kuidas treppidel jala murdis ja kui valus oli,” näitlikustab ta.

Muhus elav ettevõtja Riin Jürgenson, kes korraldab 29. juulil Muhu kohvikute päeva raames Aljava küünis kohtumise Katrin Pautsiga, on seda meelt, et igaühel on “Minu Muhumaa” erinev. Nii tuleb suhtuda ka sellesse raamatusse.

“Olen raamatut lugenud ja leian, et ühtviisi on väga julge tegu oma elu, ka ebameeldivad sündmused ja inimesed, kirjutada üles ja pakkuda kõigile lugemiseks ning teiselt poolt teeb see inimese väga haavatavaks,” arvas Jürgenson.

Tema sõnul raamat Muhu kuvandit inimeste silmis ei muuda. “Igalühel ongi ju tema enda Muhumaa – kellele kodu, kellele lapsepõlve suved, kellele puhkus jne. Minu Muhumaa on teistsugusem kui Katrin Pautsi Muhumaa,” ütles Jürgenson.

Kirjanikuga kohtumisel räägitakse tema sõnul ka Aljava ja Nurme külaga soetud lugudest ja legendidest, millest ka Pauts raamatus tabavalt kirjutab.

Katrin Pauts

Katrin Pauts (fotol) ütleb, et herilasepesa kihamine Muhus on kinnitus sellele, mida ta ka raamatus väidab. “Tõrge võõra ja teistest erineva vastu. Kui sa julged Muhu kohta valgustada külge, millest siin pole kombeks valjusti rääkida, tuleb see teema kohe maha materdada,” ütleb kirjanik, kelle raamatut pärast poleemikat hakati kauplustes tükk maad paremini ostma ning teos püsib enimmüüdud raamatute edetabeli eesotsas.

Pautsi sõnul on materdamine läinud lahti peamiselt meediast loetud promokatkendite peale. Kusjuures mõnigi kommenteerija ei salga, et polegi raamatut lugenud.

Enda sõnul oskas ta sellist kurja vastukaja oodata. Muhulased olid juba siis häälekalt sõna võtnud, kui ta oma raamatuplaanidest rääkis.

“Kas minusugusel, kes ma pole ju õige muhulanegi, on õigust seda teha,” meenutab ta tolleaegset vaidlust. “Mina loen sellest ennekõike välja hirmu. Võõras on ju ettearvamatu, ta võib vaikivaid kokkuleppeid rikkuda, saladusi ja ebameeldivaid asju ilmarahvale välja rääkida.”

Pauts ütleb, et on saanud mitu tunnustavat kirja raamatu läbi lugenud muhulastelt, kes nüüd oma saart ka väheke teise nurga alt näevad.

“Ega see ole tegelikult mingi sõimuraamat, nagu pole ka ajaloo- ega turismiraamat. See on raamat teistmoodi inimeste elust ja tunnetest väga kinnises ühiskonnas. Iga saar seda ju on,” kinnitab Pauts, et raamat räägib tema Muhumaast.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 925 korda, sh täna 1)