Kaugtöö kasu on ilmne

Kadri Arula

“Ühiskondlikust aspektist lähtuvalt oleks oluline, et juhid oleksid julgemad kaugtööd propageerima ning ka töötajad ise seda nõudma,” kirjutab Tartu ülikooli majandusteaduskonnas ettevõtlust ja tehnoloogiajuhtimist õppinud saarlane Kadri Arula, kes kirjutas oma magistritöö kaugtöö kasutamise laiendamise võimaluste kohta Eesti infotehnoloogiaettevõtetes.

Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni areng on toonud kaasa stabiilsema ja kiirema interneti, mis ulatub üha rohkematesse majapidamistesse ka väljaspool linnu, ning internetipõhiste kommunikatsioonivahendite laialdasema leviku. See kõik on suurendanud inimeste tehnilisi võimalusi kaugtöö tegemiseks.

Internetiühendusega leibkondade arv Eestis on kasvanud 2006. ja 2016. aasta võrdluses 247 300-lt 473 000-le. Seejuures on kasv maa-asulates olnud vastavalt 57,8 tuhandelt 141,6 tuhandele. Mobiilse internetiühenduse kiirused on kümne aastaga (2005–2015) kasvanud 2400 korda. Samas ei ole kaugtööd tegevate inimeste hulk Eestis sotsiaalministeeriumi andmeil 2009. ja 2015. aastate võrdluses muutunud. Mõlemal juhul väitis vaid viiendik vastanutest, et on küsitlusele eelneval aastal kaugtööd teinud. Ometi on oluliselt kasvanud inimeste soov kaugtööd teha: 2009. aastal oli neid inimesi 18%, 2015. aastal aga 34%.

Aktuaalne teema

Infotehnoloogia arengud ja kaugtöö tegemise võimalus on aktuaalsed mitmel põhjusel. Paindliku töö tegemise vorm annaks inimestele vabaduse valida oma töötamise ja elamise asukohta. See aga võiks viia demograafiliste muudatusteni ning väiksemate linnade ning maakohtade väljarände vähenemiseni.

Teisest küljest – kui inimeste elukoht ei oleks seotud töökoha asukohaga, võiks olenevalt piirkonnast väheneda nii töö- kui ka tööjõupuudus, mis aitaks parandada ka väiksemate linnade ja maakohtade elukvaliteeti.

Kaugtöö kasutegur oleks seegi, et selline võimalus aitaks kergemini tööturule naasta lastega kodus olevatel emadel (sama võiks kehtida ka isade puhul). Võrreldes Euroopa Liidu keskmiste, eriti aga põhjanaabrite näitajatega jäävad hetkel paljud noored Eesti naised pärast laste sünnitamist tööturul passiivseks.

Olgu märgitud, et Eesti rahvastik vananeb ja ülalpeetavate määr kasvab: 2006. aastal oli see näitaja 46,9% elanikkonnast, 2016. aastal aga juba 54,1%. Seega on kaugtöö kui paindlik töövorm ühiskondlikul tasemel vajalik.

Kaugtöö tegemise võimalus aitaks suurendada ka füüsilise liikumispuudega või muude terviseprobleemidega inimeste võimaluste suurendamine tööturul.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi koostatud Eesti infoühiskonna 2020. aasta arengukavas tuuakse välja, et aastaks 2020 on IKT-sektor saanud juhtivaks majandusharuks Eestis. Selleks ajaks võiks Eesti IKT sektoris töötada 2013. aastaga võrreldes poole rohkem inimesi. Kõik see tähendab, et tööjõupuudus IKT ettevõtetes on Eesti jaoks eriti oluline teema ning eespool loetletud võimalused selle leevendamiseks kaugtöö kasutusele võtmise abil iseäranis aktuaalsed.

Vaatamata suurele meediakajastusele nii kaugtöö kui IKT ettevõtete tööjõupuuduse osas on vähe uuritud kaugtöö kasutamist nimetatud valdkonna ettevõtetes ja selle potentsiaali.

Minu magistritöö raames läbi viidud intervjuudest Eesti tarkvaraarenduse ettevõtte personali- või meeskonnajuhtidega selgus, et kaugtööd rakendati kõigis ettevõtetes, kuid enamuses osaajaliselt, vajaduspõhiselt ning töötaja initsiatiivil. Täisajaga kaugtööd tehti vaid ühes ettevõttes ning teistes vaid erikokkulepete alusel.

Uus normaalsus

Antud töövormi peamine kasutamise põhjus organisatsiooni seisukohast on see, et kaugtöö on IT-ettevõtete hulgas juba uus normaalsus ning töötajad peavad seda iseenesestmõistetavaks. Seetõttu peavad ettevõtted seda töötajate pärast konkureerides ka võimaldama.

Suurimate antud töövormi eelistena nimetasid ettevõtete esindajad töötajate rahulolu, inimeste hoidmist ning paindlikkust. Puuduste seas mainiti kõige rohkem aga näost näkku suhtlemise puudumist, sotsiaalset isoleeritust ja väiksemat efektiivsust.

Selgus seegi, et organisatsioonipoolsed kaugtööd puudutavad regulatsioonid kõigis uurimusse kaasatud ettevõtetes puuduvad, samas kui tehnilised võimalused kaugtööks on olemas. Kaugtöö edukat rakendamist ettevõtetes toetab küsitletute sõnul ühisürituste korraldamine, tulemustele orienteeritus ning oma töötajate usaldamine.

Välja joonistus ka tüüpilise kaugtöötaja kuvand: Eesti infotehnoloogiaettevõtete keskmine kaugtöö tegija on meessoost maal või välismaal elav tudeng või lapsevanem, kes on ametilt arendaja, testija või müügiesindaja ning iseloomuomadustelt iseseisev, avatud, hea suhtleja, enesemotiveerimise oskusega, initsiatiivi haarav, aktiivne, kohusetundlik või inimene, kellele ei meeldi väga sotsialiseeruda. Loetletud asjaolud võiksid olla huvipakkuvad ettevõtete personalitöötajatele kaugtöö tegemise kasutusele võtmist planeerides ning võimalikke probleemseid kohti ennetades.

Paraku ei koorunud uurimusest välja selgeid põhjuseid, miks kaugtööd suuremas mahus ei tehta, kuigi statistika järgi on töötajate huvi selle vastu kasvanud.

Ühiskondlikust aspektist lähtuvalt oleks oluline, et juhid oleksid julgemad kaugtööd propageerima ning ka töötajad ise seda nõudma.

Minu magistritöö tulemuste põhjal tehtud järeldused ja ettepanekud ei paku lihtsaid ja kiireid lahendusi antud arvamusloo sissejuhatuses püstitatud probleemidele. Kuigi kaugtöö võiks olla vahendiks nende leevendamisele, on selle laialdasemaks kasutuselevõtuks vaja mentaliteedi muutust mõistmaks, milliseid võimalusi antud töövorm pakub nii töötajale, organisatsioonile kui ka ühiskondlikul tasandil.

Samuti oleks kaugtöö suurima potentsiaali ära kasutamiseks tarvis lasta lahti traditsioonilisest hierarhilisest kontrollipõhisest juhtimisstiilist, lastes igal töötajal vastutada ise oma töötulemuste eest ning vabalt valida endale sobilik töötamise viis. See võib olla osa kaugtöö evolutsiooni järgmisest sammust, milleni jõudmiseni võib kuluda veel aastaid või aastakümneid.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 634 korda, sh täna 1)