Koduhooldaja on eaka käepikendus (1)

KOOS ON KINDLAM: Oma kliendi Aarand Kirsiga käis Vilve kolmapäeval arsti juures ja apteegis.
Egon Ligi

Vilve Kase amet viib teda kodust kodusse – koduhooldajana on tema töö aidata eakaid kuressaarlasi igapäevaeluga toime tulla.

Iga päev külastab Kuressaare Hoolekandes töötav Vilve kuut klienti – eakaid ja tervisehädadega inimesi, kes iseseisvalt hakkama ei saaks. Neli klienti on sellised, kelle juures käib ta igal argipäeval.

“Oleme oma klientide käepikendus,” resümeerib Vilve. “Meie ülesanne on inimesi aidata, et nad saaksid olla võimalikult kaua oma kodus.”

Nii mõnegi jaoks neist on Vilvest saanud omainimene.

“Paremat teenust ja paremat abistajat kui Vilve ei oska ma tahta,” kinnitab eakas härrasmees Aarand Kirs, kelle käekäigu eest Vilve hea seisab. Aarand on Kuressaare Hoolekande klient olnud 2016. aastast. “Mõnda aega pidin elama hooldekodus, aga tänu teenusele saan jälle kodus elada. Iseseisvalt ma sellega hakkama ei saaks.”

Vaheldusrikas töö

Koduhooldajad tegutsevad iga kliendi kohta koostatud hooldusplaani järgi. Inimesed on ju erinevad ja nende vajadused samuti. On neid eakaid, kel pole peale Vilve kedagi, kes neid külastaks ja abistaks.

Mähkmete vahetus, eaka inimese pesemine, riietamine, vajadusel ka söötmine, ta arsti juurde või sotsiaalkindlus­tus­ametisse viimine, küttepuude tuppa toomine, poest toidukraami ja esmatarbekaupade ostmine – koduhooldaja jaoks on see vaid osa tema tööülesannetest.

Vilve töönädal kestab esmaspäevast reedeni, tööpäev algab kella poole üheksa ajal hommikul ja kestab poole viieni pärastlõunal.

“Mulle meeldib, et see töö on vaheldusrikas ning saan liikuda, ma ei pea istuma kuskil kinnises ruumis,” räägib Vilve.

Eks vahel ole raske ka, mitte füüsiliselt, vaid just vaimselt. “Raske on siis, kui sa ei saa aidata – tahaksid anda endast rohkem, aga ei jõua oma kliendini,” lausub Vilve.

Kui vahel jääb nõust ja jõust vajaka, aitavad kolleegid Kuressaare Hoolekandest. “Meil on suurepärane meeskond, oleme üksteisele toeks,” räägib Vilve. Naise sõnul kuuluvad sellesse meeskonda viis nii-öelda reatöötajat ja hoolekande juht.

Kuigi klientide hea käekäik on Vilve jaoks väga oluline, on ta õppinud, et töö on töö ning kõike südamesse võtta ei tohi – see kulutab.

“Oma esimesel aastal koduhooldajana ma ei osanud veel nii mõelda ja seetõttu oli see aeg minu jaoks piinarikas,” tunnistab Vilve. “Nutsin väga palju, kuna võtsin tööga seotud asju hinge. Siis aga otsustasin: nii ei saa.”

Tõsi, vahel see asjade mitte hinge võtmine ei taha õnnestuda. Raske on näiteks siis, kui tore klient, kelle eest oled hoolitsenud, siit ilmast lahkub.

“Kui enne jõule üht klienti külastama läksin, leidsin ta kodunt surnuna,” ütleb Vilve. “Kuna ta oli väga armas inimene, siis puudutas see ka mind.”

Et töö ajal teha oma tööd nii hästi kui võimalik – asju poolikult teha Vilvele ei meeldi –, tuleb osata end välja lülitada. Selleks on Vilvel mitu moodust: õmblemine, mere ääres jalutamine ja autosõit. Ning emana ja vanaemana laste ja lastelastega koos olemine.

Koduhooldajana tegutseb Vilve kaheksandat aastat. Enne seda töötas ta pikka aega masstoodangu õmblejana, samuti on ta olnud raamatuköitja ja baaridaam.

“Huvitavad tööd kõik,” leiab Vilve.

Töö kõrvalt koolipinki

Koduhooldaja ameti (toona nimetati koduhooldajaid küll avahooldajateks – toim) kasuks otsustama ajendas naist aga pöördepunkt tema elus. “Jäin väga raskelt haigeks, aga tulin sellest välja ja leidsin, et vajan oma elus muutust,” lausub Vilve.

Lugenud töökuulutust, et Kuressaare päevakeskusesse otsitakse avahooldajat, viis naine ennast põhjalikult kurssi, mida avahooldaja töö endast kujutab, ja kandideeris. Valituks osutunud, läks ta ametikooli, et töö kõrvalt täiskasvanuhoolduse eriala õppida. Kuigi varem oli Vilve vabatahtlikkuse korras abistanud oma naabrimemme, oli see aastane õpe ametikoolis tema hinnangul vajalik – seal sai ta selgeks õiged töövõtted, mida koduhooldaja ametis iga päev tarvis läheb. Mõni aasta hiljem istus Vilve taas koolipinki – et saada ka tegevusjuhendaja tunnistus.

Sellest, et Vilve saab oma tööga hästi hakkama – enamgi veel, teda hindavad nii kliendid kui ka tööandja –, annavad tunnistust talle omistatud aasta sotsiaaltöötaja ja aasta hoolekandja tiitel.

Aga ega`s Vilve tööd tunnustuse pärast tee.

“Minu elustiil on teisi inimesi märgata ja aidata,” ütleb ta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 694 korda, sh täna 3)