KÕNE IFFILE: Jalgpall on põnev

“Suurem vutifänn olin lapsena, aga eks ma jälgi suurvõistlusi ka praegu, kui võimalust on,” ütleb muusik Ivo Linna.

Jalgpalli fenomen on kummaline: 20 meest jookseb mööda väljakut ja ajab üht palli taga. Võib juhtuda, et selle 90 minuti jooksul, mis mängitakse, ei lööda ühtegi väravat. On muidugi tore, kui väravaid lüüakse, aga vaadata, kui osavasti mõni meeskond oma kombinatsioone sooritab – just see on minu meelest selle mängu võlu. Kas seal lüüakse üks värav või kümme, strateegiline pool on see, mis mulle kõige rohkem meeldib.

Teinekord on selgelt näha, et üks meeskond – või treener – on teinud asja väga selgeks ja teine meeskond kaotabki sellepärast, et neil see mäng nii selge ei ole. Seda mõttetöö heitlust on põnev vaadata.

Kerge muigega vaatad, kuidas mehed väljakul kukuvad ja siis hakkab see komejant pihta: küll nad teesklevad, et on poolsurnud, natukese aja pärast aga hüppab see äsja maas valude käes väänelnud tegelane püsti ja kihutab 100 meetri jooksja kiirusega jälle platsil edasi. See on tsirkus, mis käib jalgpalli juurde.

Olen püüdnud jälgida ka käimasoleva MMi mänge. Suurt osa neist pole ma kahjuks saanud vaadata, olen olnud tööga üsna hõivatud. Tundub, et Venemaa on MM-i hästi korraldanud ja nende meeskond jõudis ka üsna kaugele. Nii mõnegi eestlase arvamus, et Venemaal ei osata jalgpalli mängida ja nad saavad kohe alguses peksa, paika seega ei pidanud. Mängisid väga ilusasti, midagi pole halba öelda.

Muide, mind sunniti seekordse MMi tulemusi ennustama. Mulle helistas ennustusfirma nimega Olybet, et öelge oma lemmikud. Sorisin oma mälus: kes need kõvad vutiriigid läbi aegade on olnudki. Ennustasin siis esikolmikuks Argentiina, Brasiilia ja Saksamaa. Minu üllatuseks lendasid need aga kõik – mis sellest, et need riigid on ju trooninud pea kõigil suurvõistlustel. Paljud suured tähed, näiteks Messi, on ju Lõuna-Ameerikast. Aga sel korral läks nii. Nii-öelda Vana maailma kodanikuna on mul hea meel, et kogu medalikolmik saab olema Euroopast.

Ma ei hoia pöialt ühele meeskonnale, aga oma bändipoistega rääkisime, et oleks ikka kihvt, kui Inglismaa tuleks maailmameistriks. Aga näed – juhtus nagu juhtus. Horvaatia võitis Inglismaad. Sellest on muidugi kahju.

Suur ajalooline vastasseis finaalis, Prantsusmaa – Inglismaa, jääb paraku ära. Seda oleks tahtnud näha küll.

Läbi ajaloo rivaalitsenud riikide, lisaks Inglismaale–Prantsusmaale veel Soome–Rootsi, omal ajal Tšehhi–Nõukogude Liit – need lahingud on ju olnud eriti tulised.

Finaalmängu vaatan kindla peale. Kuna see on pühapäeval, saan seda vaadata. Muidu aga vaataksin seda järelvaatamisest.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 143 korda, sh täna 1)