LUUBI ALL: Tasuta bussisõit lisareisijaid ei toonud (14)

BUSSIOOTEL: Karl Tiitsoni sõnul piisab täiesti, kui reisija siseneb bussi,
ütleb oma sihtkoha ja bussijuht annab talle nullpileti. EGON LIGI

Juulist Saaremaal maakondlikus bussiliikluses käivitunud tasuta ühistransport esimesel nädalal suuremaid probleeme ei tekitanud ja reisijaid oluliselt juurde ei toonud.

“Tasuta bussitransport käivitus üldiselt ilma probleemide ja suuremate üllatusteta,” rääkis valla transpordinõunik Karl Tiitson. “Väike üllatus oli, et osa sõitjaid tahtis veel pileti eest maksta. Inimesed tulid bussi, raha näpus ja soovisid piletit, aga siis jõudis neile kohale, et sõit on tasuta. Reisijate arvu tasuta bussiliiklus ei suurendanud, nii et probleemiks ei kerkinud ka see, et bussid jääksid liiga väikesteks. Meil on tavaline suvine liiklus, kus vahel on sõitjaid rohkem ja vahel vähem.”

Otsi silti „Tasuta“

Nullhinnaga piletit pakkuvad bussid kannavad silti “Tasuta”, mis on paigaldatud bussi uksele või ukse kõrval asuvale aknale. Bussi sisenedes tuleb oma sõit registreerida, seda kas valideerides ühiskaardiga või bussijuhi poolt antava paberpiletiga. Kui valideerimisaparaate bussis ei ole, siis väljastab bussijuht sõitjale vastava nullhinnaga pileti.

“Usun, et vedajad on “Tasuta” sildid oma bussidele juba peale pannud. OÜ Atko liinidel on ainult maakonnaliini bussid, aga GoBus sõidab ka Tallinna vahet ning nendel bussidel ei saa silt püsivalt peal olla,” märkis Karl Tiitson.

Sõit on vaja registreerida, et liiniveo korraldajad saaksid bussiliini käigushoidmise vajalikkuse hindamiseks statistikat reisijate arvu kohta. Saaremaal on olnud väike segadus, sest meil on kaks vedajat. Atko aparaadid ei võimalda valideerimist, aga GoBusi omad võimaldavad.

Kui inimesel on vajalik ühiskaart olemas, siis ta võib valideerida, aga kui ei ole, siis hetkel seda ka ei nõuta. Piisab, kui reisija siseneb bussi, ütleb oma sihtkoha ja bussijuht annab talle nullpileti. Tulevikus soovib vald siiski ka Atko bussidesse valideerimise võimalust.

Paraku kõikide bussidega maakonnasiseselt siiski tasuta sõita ei saa. Inimesed, kes elavad Kuivastu maantee ääres lõigul Valjala–Orissaare, saavad küll kolm korda päevas maakonnaliinidega ehk nullpiletiga Kuressaarde, kuid Kuressaarest tagasi sõita saavad ainult kommertsliinidega, kus tuleb endiselt pilet osta.

Karl Tiitsoni hinnangul ongi see tasuta bussisõidu üks suuremaid probleeme ja mitmed maakonnad seda seepärast ei kehtestanud, sest need liini osad, mille kattis enne kommertsliin, vajaksid nüüd kõrvale tasuta maakonnaliini.

“Me ei ole senimaani maakonnaliine kommertsliinidega konkureerima pannud ja ei usu, et me seda ka nüüd teeme,” rääkis Karl Tiitson.

Sügisel sõitjaid rohkem

“Muidugi annab see hetkel ka rohkem valusamalt tunda, kui teised liinid on tasuta ning nüüd on helistatud ja uuritud, et miks maakonnaliin seal ei sõida, kuid varem ei ole ka huvi tuntud. Ma küll ei usu, et kui paneksime kommertsliinile maakonnaliini kõrvale, et mõni vedaja oma liini teenindamise lõpetaks, sest nende põhiklientuur on ikkagi mandrile sõitjad, kuid praegused vedajad ei oleks õnnelikud ühegi kliendi kadumise üle. Me pigem sooviks rohkem ühendusi mandriga ja seega tahame vedajatega häid suhteid pigem hoida.”

Igakuiselt on sõitjate arv bussiliinidel kasvanud just kuu alguse kuupäevadel, sest sellesse perioodi langevad enamasti inimeste palgapäevad, pensionipäev ja muude toetuste saamise aeg. Vedajate hinnangul ei olnud seekord midagi erilist ka selles vallas täheldada ja oli tavaline tõus.

Kindlasti suureneb reisijate arv septembris, kui algab kool, sest kui varem oli õpilaste tasuta sõit piiratud marsruudiga kodust kooli ja koolist koju, siis nüüd on kõik sõiduvõimalused lahti ja ilmselt tuleb ka rohkem sõitmist.


Liinivõrk olulisel määral ei tihene

Kuigi 1. juulist saab sõita 11 maakonnas tasuta ühistranspordiga, peab MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant sellest olulisemaks kohapealsete elanike reaalsetele vajadustele vastavat liinivõrku. Eelmise aasta augustis Eesti külade maapäeval maapiirkondade esindajate poolt vastu võetud manifest püstitab väga selgelt vajaduse tegeleda parema ligipääsetavuse tagamise ja parandamisega just äärealadel.

Nii peavad paljud inimesed tasuta sõidu võimalust mõttetuks, sest liinid on ammu kokku tõmmatud ning sõita ei saa paljudel juhtudel sinna, kuhu tahad ja millal tahad.

“Eks see on nii, et inimestel on väga palju erinevaid soove ja kõiki rahuldavat võimalust on raske leida,” tõdes Karl Tiitson, lisades, et püüa kuidas tahad, jääb see ikka nii.

“Pidevalt analüüsime ja üritame leida sobivaid lahendusi, aga kui räägime klassikalisest ühistranspordist, siis see ei saa nii tihedalt käia kui kusagil võib-olla soovitakse, sest küsimus on otstarbekuses. Küsimus on selles, kui palju ja kui tihti peaks buss käima näiteks 20 inimesega külas, et see kuidagigi sõitjaid rahuldaks ning sotsiaalselt ja majanduslikult efektiivne oleks. Küll on lootus, et Saare maakonna liinivõrk täieneb, kuid mis mahus, seda saab öelda pärast riigi toetuse eraldust, mis peaks selguma juulikuu jooksul.”

Ohtu, et Saaremaa liinivõrku veelgi kärbitakse, siiski ei ole. Tiitson ütles, et kui transpordikorraldamise süsteemis tehakse ümberkorraldusi, siis püütakse kõik senised liikumisvõimalused alles jätta kasvõi läbi nõudepõhise transpordi. “Me tahame, et keegi millestki ilma ei jää ja pigem püüame võimalusi siiski parandada,” toonitas ta.


Uus hange tuleb sügisel

Lepingud praeguste maakonnaliinide vedajatega lõppevad 2019. aasta sügisest ja uus ühistranspordi hange kuulutatakse välja aasta varem, käesoleva aasta septembris.

Karl Tiitsoni sõnul väga suuri muudatusi oodata ei ole. Liinivõrku kindlasti korrigeeritakse, kuid täiesti uut võrku nagu eelmise hankega kehtestati ei tule, sest kuigi on liine, mis on vähese kasutatavusega ja ilmselt ei rahulda inimeste vajadusi, on ka paljusid liine, mis on ennast sisse töötanud ja ei vaja muudatusi või vajavad seda vähesel määral.

“Natuke segab kaarte ja vajab maanteeametiga läbiarutamist see, et kas hankele lähme selliselt, et ilma pileti eest maksmiseta ühistransport on jääv või ajutine nähtus,” lausus Tiitson.

Suuremaid muudatusi Saaremaa elanikele paremate liikumisvõimaluste pakkumise osas võib oodata, kui suudetakse päris aktuaalseks saanud nõudepõhise transpordi osas ideede tasandilt liikuda tegeliku teenuse pakkumiseni.

Tiitson ütles, et siin on tekkinud hetkel seisak, sest konkreetne nägemus, kuidas asju tegema peaks, on projektis osalevatel pooltel erinev. Muidugi oleks hea kõiki variante proovida, kuid see oleks ilmselt liiga kulukas ning sellepärast tuleb parim välja valida.

“Ideedena on läbi käinud variant pakkuda nõudetransporti jagamisteenuse baasil või siis selliselt, et kaotada kindlal kellaajal liikuvad liinid ning muuta kogu ühistransport nõudepõhiseks algatuseks kas mingis piirkonnas või siis nädalavahetustel. Võimalik on ka katsetada sotsiaaltranspordi baasil toimivat nõudetransporti Taanis toimiva mudeli järgi,” selgitas transpordinõunik.

Lõplik lahendus oleneb kindlasti sellest, kui palju ollakse nõus süsteemi rahastama ehk kui palju doteeritakse ning kui palju peab tarbija sellest tasuma. Kogu summas tarbija kanda jääv nõudetransport taksonduse näol on ju juba olemas, kuid see on tänaste palkade juures maalt Kuressaarde liikumiseks ilmselgelt enamusele inimestest üle jõu käiv.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 386 korda, sh täna 1)