Ümarmudil trügis Põduste jõe põhielanikuks (1)

PROOVE VÕTMAS: Peeter Pall ja Sirje Vilbaste. Esiplaanil vesimünt ja suur tulikas.
MAIE MEIUS

Ümarmudilat Põduste jõest aastatel 2008 ja 2011 seiret tehes ei leitud, nüüd on see kalaliik jões arvukuselt ogaliku ja forelli järel kolmas.

Eesti maaülikooli (EMÜ) teadustöötajad toimetasid juuli algul Saaremaa jõgedel. Välitööde tulemuste põhjal antakse hinnang Saaremaa vooluveekogude seisundile. Seire toimub 3–6 aasta tagant. Seekord uuriti Kärla, Nasva, Põduste, Punapea jõge, Sopi oja, Lõhmuste ja Irase peakraavi seitset jõelõiku.

Välitööd viisid läbi EMÜ teadlased Rein ja Ene Järvekülg, kes uurivad kalu, projekti juhi Peeter Palli teema on vee omadused ja suurtaimed, Sirje Vilbaste uurimisobjekt aga mikroskoopilised vetikad.

Üks proovikoht asub Suuresilla juures Põduste jõel, kus leiti 28 liiki õistaimi, kaks liiki veesamblaid ja kaks liiki suurvetikaid. Suuresilla juures saavad huvilised tundma õppida paljusid veetaimi. Kõige rohkem esines pilliroogu, väikeseviljalist jõgitakjat ja vesimünti.

Kalu leiti kuus liiki (ahven, forell, haug, luts, ogalik ja ümarmudil). Leiti veel silmu vastseid. Kõige arvukamalt oli ogalikku, forelli ja ümarmudilat.

Määrati veel vee omadused nagu värvus, läbipaistvus, pH, elektrijuhtivus, hapnikusisaldus ja temperatuur. Koguti andmeid mikroskoopiliste vetikate kohta, kes elavad kividel ja annavad teavet vee puhtuse kohta. Töid jälgis üks nastik, kelle elukohta uurijad olid temalt luba küsimata tunginud.

Lõplik hinnang Saaremaa jõgede seisundi kohta valmib järgmise aasta algul. Selleks ajaks on lõpule viidud laboritööd, analüüsitud mikroskoobiproovid, saadud andmed hüdrokeemia kohta, arvutatud erinevad indeksid ning antud lõplik hinnang iga külastatud jõelõigu seisundile.

Maie Meius

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 332 korda, sh täna 1)