Saaremaa suurim keskkonnareostus Maadevahel saab peatselt ajalooks (GALERII) (1)

MAADEVAHE keskkonnareostust võib Karl Kupitsa sõnul pidada Saaremaa suurimaks.
MAANUS MASING

Endise Maadevahe asfaltbetoonitehase territooriumil käivad Saaremaa ajaloo suurima keskkonnareostuse likvideerimistööd, mille sagin jätab varju isegi Kuressaare keskväljaku uuenduskuuri.

“Nii väikesel alal pole ma varem nii palju tehnikat koos töötamas näinudki,” ütles reostuse likvideerimistöödel omanikujärelevalvet tegev ekspert Karl Kupits. 6-7 masinat toimetab hektarilisel alal vahetpidamata ja üksteist segamata.

Keskkonnaministeeriumi tellimusel tehtavate tööde käigus kaevatakse ligemale hektari suuruselt alalt välja ligikaudu 21 000 kuupmeetrit reostunud pinnast ja puhastatakse reostusest Maadevahe jõe säng. Pärast puhta pinnase paigaldamist taastatakse looduslik olukord ja külvatakse heinaseeme. Lisaks likvideeritakse projektialal leiduvad betoonijäägid ja prügi.

5000 kanti mandrile

Reostunud pinnasest sõelutakse välja kivid ja need lähevad tagasi maapinda, kuid ülejäänud saastunud aines antakse üle jäätmekäitlusettevõttele AS Epler & Lorenz. Ettevõtte juhataja Janis Lorenzi sõnul veetakse saastunud pinnas, mida eeldatavasti on umbes 5000 kanti, Tartusse. Osa pinnasest läheb biokäitlusse, tugevalt reostunud pinnas aga põletatakse ohtlike jäätmete põletustehases.

Aastaid Saarte teedevalitsust juhtinud Aleksander Kollo sõnul sai Maadevahe tehase toodanguga asfaltkatte umbes 500 km maanteid. Seal Kohtla-Järvelt sisse veetud põlevkiviõli baasil valmistatud bituumeniga said mustkatte Kuivastu maantee, samuti Leisi, Kihelkonnale, Salmele ja Laimjalaga suunduvad maanteed. Pärast Maadevahe asfaltbetoonitehase sulgemist hakati bituumenit vedama saarele mandrilt.

Kollo hinnangul põhjustas tehase territooriumi reostuse töötajate kogenematus ja puhastusseadmete puudumine. Ka leidis tehases aset paar üsna tõsist aurude plahvatamise tõttu tekkinud tulekahju, mille tulemusel tonnide viisi bituumeni jooksis maha, rääkis Kollo.

Maadevahe endise asfaltbetoonitehase reostusala asub Valjala kandis Röösa külas 1,2 km kaugusel Kunnati lahe rannikust. Praegu leidub endisel tootmisalal laiguti reostunud pinnast hangunud pigikamakate ja vahekihtide näol. Maadevahe jõesängi põhjas on paarisaja meetri ulatuses põlevkiviõliga reostunud muda kiht. Põhjavee reostus ulatub tootmisalast kuni kilomeetri kaugusele ja joogiveena seda vett kasutada ei saa.

Reostas jõe

Maadevahe asfaltbetoonitehas töötas aastatel 1959–1993. Selle aja jooksul reostas tehas nii ümbritseva pinnase, põhjaveekihi kui ka Maadevahe jõe, mille läänekaldal tehas asus. Suurimad reostuskolded olid kivivooderdisega lahtine õlibassein ja õli bituumeniks aurustamise ahi koos vahemahutite ja torustikega. Sagedased olid ka operaatorite eksimuste tõttu tekkinud avariid.

Karl Kupitsa sõnul imbus tootmistegevuse käigus pinnasesse ilmselt tuhandeid tonne põlevkiviõli ja suuremate avariide korral voolas see mööda maapinda Maadevahe jõkke, millele seetõttu kaevati paaril korral uus kaugem säng.

Tehase algusaastatel paiskus kogu tehase töö käigus tekkinud saast õhku ning langes ümbritsevale alale, kahjustades küllaltki suurel territooriumil ka taimkatet. Näiteks kadusid puudelt mürgise vingu tõttu lehed pärast seda, kui tehas kevadel tööd alustas.

Saare teedevalitsuse tellimisel 1999. aastal läbi viidud uurimistöö näitas, et pärast ettevõtte seiskamist hakkas sademevesi saasteaineid pinnasest sügavamale põhjavette uhtuma. Bituumenibaasi põhjaosas fikseeriti veepinnal umbes 5 cm paksune õlikiht ning vesi sisaldas lubatust 183 korda rohkem naftasaadusi ja ca 12 korda enam fenoole. Õnneks asuvad esimesed elamud endisest tehasest alles kilomeetri kaugusel.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 175 korda, sh täna 1)