Asva asulakohast otsitakse valukoja jälgi

LÄBI SÕELA: Kristiina Paavel uurib, mida põnevat leidub kaevandist välja tõstetud pinnases.
MAANUS MASING

Sel nädalal Asval alanud kaevamistega loodavad arheoloogid välja selgitada, kas nelja aasta eest seal päevavalgele tulnud leiud viitavad muistse valukoja ja eluhoone jäänustele.

Kaevamistööde juhti Uwe Sperlingit assisteeriv Tartu ülikooli arheoloogiadoktorant Kristiina Paavel ütles Saarte Häälele, et kaevand tuleb 32 ruutmeetri suurune ja töid jätkatakse samas piirkonnas, kus need 2014. aastal pooleli jäid.

Kaevatavat ala laiendatakse erinevatesse suundadesse ja teadlaste plaan on püüda välja selgitada, millest kõnelevad eelmise kaevamise käigus leitud metallitöö jäägid. “Tahaks selle koha olemuses selgust saada. Kas on tegu pronksi valukojaga või kohaga, kuhu visati valutöö jäätmed ehk kas see on töökoht või prügila,” sõnas Paavel.

Arheoloogid soovivad ka selgeks saada, kas selle koha ümber oli mingi kivist vall või aed. Lisaks jätkub ühe võimaliku savipõranda uurimine. “Laiendame uurimisala selle poole ja loodetavasti saame teada, kas seal oli kunagi mingi savipõrandaga eluhoone ja millised olid inimese poolt ehitatud struktuurid – müür, põrand,” rääkis Paavel.

Praegu on kaevajaid Asval üheksa, kuid varsti on rahvast juurde tulemas ja seltskond küündib paarikümne inimeseni, kellest valdava osa moodustavad arheoloogiatudengid. Kuna tegu on koostööprojektiga Rostocki ülikooliga, on meeskonnas ka saksa tudengeid.

“See on ääretult põnev pronksiaegne asulakoht,” selgitas Paavel, miks Saksa ülikool Asva vastu huvi tunneb ja projekti ka rahastab. “Rahvusvaheline koostöö on praegu teadusmaailmas väga populaarne ja kokkuvõttes võidavad sellest kõik,” lisas ta.

Uurimistööde hõlbustamiseks toovad sakslased järgmisel nädalal Asvale georadari, millega saab ala uurida ilma seda lahti kaevamata.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 460 korda, sh täna 1)