Tööjõuturule on tulnud enam juhtiv- ja tippspetsialiste (11)

MIDA VAJA: Teenusekonsultant Tiiu Kilumets uurib töökuulutustelt, mis teadmisi-oskusi töötajatelt parasjagu oodatakse.
MAANUS MASING

Tänavu Saaremaa tööturul maad võtnud uute suundade seas torkab eelkõige silma tõsiasi, et registreeritud töötute seas on suurenenud juhtide ja tippspetsialistide osakaal.

Säärase nähtuse üheks põhjuseks võib olla poole aasta eest toimunud haldusreform. Töötukassa Saaremaa osakonna juhataja Ave Reimaa-Lepiku hinnangul on olukord maakonna tööturul viimaste aastate jooksul olnud üldjoontes stabiilne. “Näiteks aasta tagasi juuni lõpu seisuga oli meil töötuse määr 3,6, tänavu samal ajal 3,3 protsenti,” ütles ta. “Kui aga arvudest täpsemalt rääkida, siis möödunud aastal sel ajal oli end töötuks registreerinud 576, tänavu 519 inimest. Seega viimastel aastatel on meil töötuid stabiilselt olnud veidi üle 500.”

Uued trendid

Samas oli aga Reimaa-Lepik sunnitud tõdema, et kui mullust poolaastat tänavusega võrrelda, siis mõningad muutused on siiski täheldatavad. “2018. aasta eripära võrreldes möödunud aasta esimese poolega seisneb ehk selles, et registreeritud töötute hulgas on märkimisväärselt kasvanud nende inimeste arv, kes varem töötasid kas juhi ametikohal või siis olid mõnes ametiasutuses tippspetsialistid,” märkis ta.

Kui aasta tagasi oli Saare maakonnas registreeritud töötute seas vaid 22 endist juhti ja 27 tippspetsialisti, siis tänavu on vastavad näitajad 44 ja 42. See tähendab, et juhtivtöötajate arv on tööd otsivate inimeste seas tänavu suvel suisa kahekordistunud.

Vastates küsimusele, millega sellist muutust selgitada, ütles Ave Reimaa-Lepik, et põhjuseid on siin kindlasti mitu. “Kindel on, et majandusliku olukorra halvenemisega juhtide ja tippspetsialistide töötuks jäämist seletada ei saa. Saaremaa on ikkagi väike piirkond ja kui midagi säärast oleks juhtunud, oleks ajakirjandus sellest juba ammu kirjutanud,” selgitas ta.

“Põhjused on siin erinevad, sest eks igal töö kaotanud inimesel ole selja taga oma konkreetne lugu,” jätkas Reimaa-Lepik. “Kuid võib oletada, et mõningal määral on see kindlasti seotud mullu meie maakonnas aset leidnud valdade ühinemisega.”

Tõsi, kui töötukassa koostatud statistikat lähemalt uurida, siis ilmneb, et ka tänavu on arvuliselt töötute seas kõige enam inimesi, kes varem olid kas lihttöölised, oskustöötajad või siis olid nad tegevad kas teenindus- või müügisfääris. Samas on aga nende osakaal töötute hulgas mõnevõrra kahanenud.

Näiteks kui möödunud aasta suve seisuga oli lihttöölisi registreeritud töötute seas 114, siis tänavu vaid 84. Oskustööliste osas on samad näitajad vastavalt 123 ja 86.

Hariduse olulisus

Varasematel aastatel on majandusülevaadetes ja ajaleheartiklites palju kirjutatud sellest, et töö kaotuse risk on kõige suurem just lihttööliste seas. See tähendab neis valdkondades, kus töötajatelt ei nõuta spetsiaalseid oskusi ega erilist ettevalmistust. Seepärast ehk ongi mõnevõrra üllatuslik asjaolu, et Saare maakonnas tänavu registreeritud töötute statistika seda seisukohta esmapilgul ei kinnita.

Ave Reimaa-Lepiku sõnul ei tähenda see aga sugugi, et haridus, oskused ja kogemuse olemasolu oleksid oma tähtsuse uue töökoha leidmisel minetanud.

“On fakt, et praegu on meie klientide seas väga erineva haridustasemega inimesed,” ütles ta. “Kui aga vaadata tänavu esimesel poolaastal töö kaotanud inimeste haridustaset, siis tuleb tõdeda, et mida haritum sa oled, seda kiiremini on võimalik tööd leida. See tähendab, et hariduse ja oskuste olemasolu on siin endiselt eriti oluline.”

Praegu on olukord selline, et 10 või veel rohkem aastat tagasi omandatud teadmised ja oskused ei pruugi enam vastata tööandjate soovidele, nõudmistele, tõdes Reimaa-Lepik. Oluline on hinnata enda oskusi ning vajadusel minna uuesti õppima, olgu selleks mõni koolitus või uue eriala omandamine. “Tööl käiva inimese jaoks on taas kooli minek suur samm ja kindlasti tekib küsimus: kuidas töö- ja pereelu kõrvalt õppimisega toime tulla?” märkis ta.

Täiskasvanutel takistab hariduse omandamist eelkõige vajadus töötada ja sissetulekut teenida ning tihe töögraafik. Neid takistusi aitab osaliselt ületada töötukassa tasemeõppes osalemise toetus, mis katab osa õpingutega seotud kuludest. Olgu nendeks kulu transpordile või lapsehoiule, aga ka kaotus palgas, kui on tarvis õpingute ajal töötada väiksema koormusega.

Õppima minemine on tähtis otsus ja enne nii suurt sammu on hea spetsialistiga asja arutada. Seetõttu on töötukassa toetuse saamise eelduseks karjäärinõustajaga kohtumine.

Tuleviku vajadused

Rääkides meie maakonna tööandjate nõudlustest 2018. aasta suvel ning lähitulevikus märkis töötukassa kohaliku osakonna juhataja, et sellest annab ülevaate tööjõu vajaduse baromeeter, mida nad viimastel aastatel koos Saaremaa arenduskeskuse töötajatega on koostanud. Vastav teave on üleval ka töötukassa kodulehel.

“Koostame seda baromeetrit kaks korda aastas ja meie eesmärk on jõuda selgusele, mis meie tööturul tulevikus toimub ja millistes valdkondades on lähiajal kõige suurema tõenäosusega võimalik tööd leida,” ütles Ave Reimaa-Lepik. “Mis puudutab Saare maakonna majandust, siis praeguse seisuga on siin jätkuvalt kõige suurem puudujääk kokkadest, kuid ka metallitööstuse spetsialistidest.”

Tööjõu vajaduse baromeetri andmetel on töötajate vajadus suur ka Kuressaare haiglal ja seda eelkõige eriarstide osas. Samas ootab aga suure tõenäosusega tööjõu ülejääk neid inimesi, kes praegu on tegevad kas raamatupidamises või siis töötavad sekretär-asjaajajatena.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 433 korda, sh täna 1)