Toetustega kullatud aialaduja saab Võhma elanikelt kriitikat (29)

HEIMAR PÕLLU hinnangul ei anna karjamaid mööda kilomeetrite kaupa edasi-tagasi looklevad kiviaiad Võhma küla miljööväärtusele mitte vähematki juurde.
EGON LIGI

PRIAlt ligemale 300 000 eurot kiviaedade taastamiseks toetust küsinud Võhma mehe Martin Putku kilomeetrite kaupa põldudele laotud kiviaiad panevad kohalikke arusaamatusest käsi laiutama.

“Nende aedade puhul ei saa aru, et oleks midagi ennistatud, siin on lihtsalt meetrid kokku aetud, muud mitte midagi,” ütles Võhma küla elanik Heimar Põld.

PRIA poolt määratud ligemale 300 000 euro suuruse toetusrahaga peaks Martin Putku laduma Võhmale oma kümme kilomeetrit kiviaeda, kuid senitehtu paneb taolise toetusmeetme otstarbekuse külarahva silmis küsimärgi alla. Karjamaale risti-rästi laotud aedade paigutus ei paista Heimar Põllu sõnul välja kuigi ajastutruu, vaid on laotud, kuidas looduses lihtsamini välja kukub.

Heimar Põld rääkis, et kunagi olid küla tee ääres väga ilusad kiviaiad, mis paraku kivipurustisse viidi. “Oleks need taastatud, siis oleks see möödasõitjatele ilusat vaatepilti pakkunud,” sõnas Põld, kelle sõnul jäävad Putku poolt laotud aiad paraku inimeste silme eest varjule. Vähe sellest, kuhugi on kadunud ka samas asuva Võhma kivikülvi silt. 1959. aastal loodud Võhma kivikülvi kaitseala oli Põllu sõnul Vene ajal nii püha paik, et sealt ei tohtinud murda kadakat ega võtta kivi.

Võhma külavanem Heldi Voksepp, kes taotles toetust 200 m kiviaia taastamiseks, kuid jäi sellest ilma, on Martin Putku poolt põldudele vinka-vonka laotud aedade suhtes väga kriitiline.

“See on igasuguse loogika vastane, vanasti need aiad kindlasti sellised polnud,” leidis ta. Külavanema sõnul olevat ta aia­ehitajal soovitanud laduda kivi­aed maantee äärde, et Panga pangale sõitjatel oleks ilus vaadata, aga aiameister kostnud vastuseks, et selle eest ei maksta. Praegusel moel ei saa Voksepa sõnul kohe kuidagi väita, et küla oleks kiviaedadest midagi võitnud või oma ajaloolist ilmet tagasi saanud.

Heldi Voksepale jääb arusaamatuks, miks eraldab PRIA ühele inimesele toetusraha tervelt 7 km aia taastamiseks nagu see 2016. aastal Putkuga toimus. Nüüd tuleb välja, et mees ei saa kohustusega hakkama, aga teiste taotlejate eest ahnitses toetuse endale. Vähe sellest, kohustuse täitmisega jänni jäänud mehele määrati järgmises taotlusvoorus uus suuremahuline toetus.

Martin Putku, kes veel 2016. aastal oma tegemisest meeleldi ajalehele rääkis, sel aastal millegipärast Saarte Hääle telefonikõnedele enam ei vasta. Viimati katkestas ta vestluse juba esimese küsimuse ajal poole sõna pealt ega võtnud ka hiljem kõnet vastu.

Muinsuskaitse eksperdina Martin Putku kiviaedade taastamisega seotud muinsuskaitse­ameti Pärnumaa vaneminspektor Nele Rent kinnitas, et kõik Martin Putku poolt taastatud kiviaiad on ka tegelikult olemas olnud. “Olen kolleegiga üle vaadanud kõik tema kiviaedade taldmikud ja veendusime, et need kiviaiad ajalooliselt on seal olnud,” rääkis Rent.

Rent ei nõustu kriitikaga, justkui oleks ühele taotlejale toetuse määramine korraga mitmete kilomeetrite kaupa mõõdutundetu. Iga taastaja võib ju kasutada abitööjõudu. “Tehakse ise, koos perega või sõpradega. Palgatakse firma või sulased – neid mustreid on palju.”

2016. aasta taotlusvoorus määrati toetus ca 200 taotlejale, kellest aruanded jättis esitamata ehk siis aed jäi taastamata umbes neljandikul. Ka ei andnud PRIA sel korral aedade ladujatele tähtaja pikendust. Seega pole aia pikkusel kohustuste täitmisega otsest seost.

Nele Rent rääkis, et kaks viimast aastat pole aialadumist soosinud. “Väga raske on aeda taastada, kui sul on maa vee all,” selgitas ta.


PRIA: küsimus ei ole “õiges” ja “vales“ miljöös

PRIA pressiesindaja Maris Sarv-Kaasik (pildil) annab teada, et suure toetussumma küsimine ei anna alust inimese nimetamiseks ahnitsejaks või kahtlustada teda ebaausateks kavatsustes.

Kui palju on Martin Putkuga seotud ettevõtted või MTÜ-d saanud aastate jooksul kiviaia taastamise toetust ja mitu kilomeetrit aeda selle eest taastatakse?

2016. aasta taotlusvooru tulemusel määras PRIA OÜ-le Põlluvälja 181 000 eurot kiviaia taastamise toetust. Välja on makstud 36 825 eurot 1473 meetri eest. Üks taotlus 3300 meetri eest on menetluses, kuid see ei hõlma kogu järelejäänud osa toetuseks määratud summast. Kuna tähtaeg kuludokumentide esitamiseks on 2016. a taotlusvoorus toetust saanutel juba möödas, siis jääb osa määratud toetusest MTÜl Põlluvälja saamata.

2018. a taotluse alusel määrati MTÜle Muistsed Põllud kiviaedade taastamiseks 96 380 eurot. Kuludokumente taotleja seni esitanud pole, sellepärast pole ka väljamakseid toimunud. Kiviaia taastamiseks ja dokumentide esitamiseks on aega kaks aastat.

MARTIN PUTKU, kes veel 2016. aastal oma tegemistest meeleldi ajalehele rääkis, sel aastal millegipärast Saarte Hääle telefonikõnedele enam ei vasta.
TAMBET ALLIK

Võhma küla elanike silmis pole põldudel kilomeetrite viisi taastatud aiad küla miljööle midagi juurde andnud ja kogu ettevõtmist vaadatakse pigem toetusraha ahnitsemisena. Kas PRIA on Martin Putku kiviaedade taastamistöödega rahul ja peab tegevust eesmärgipäraseks?

PRIA ei toeta arvamust, et kiviaiatoetuse saamine suures summas tähendab toetusraha ahnitsemist. Juba MAK eelmise programmperioodi eel rohkem kui 10 aastat tagasi arvestati välja keskmine kulu kiviaia taastamisel. Toetuse määraks sai umbes 50% kulutuste maksumusest. Toetuse suurus kehtib tänini, kuigi hinnad ja kulutused on oluliselt kallinenud. Suures mahus kiviaia taastamine toetuse abil ei tähenda mingil juhul hõlpsat rikastumist, sest kulutused on oluliselt suuremad kui saadav toetus.

Tingimused, millele peab taastatav kiviaed vastama, on kinnitatud meetme määruses. Määrus ütleb ka, kes võib toetust saada, kus peab kiviaed asuma, milliseid kive tohib kasutada, kuidas aeda laduda ja millised peavad olema selle mõõtmed.

Enne PRIA poolse rahastamisotsuse tegemist teostab muinsuskaitseamet (MKA) ekspertiisi. Selle juhised on kohustuslikud. Enne iga väljamakset peab toetuse saaja võtma kinnituse MKA-lt, et tööd on tehtud juhiste kohaselt. Nii sõltuvad toetuse suurus ja kättesaamine sellest, kas kiviaed vastab nõuetele. Peale miljöö rikastamise pakub kiviaed elupaiku ja aitab säilitada pärandkultuuri.

Ajalooliselt on just Saaremaal asunud kõige rohkem Eesti maakondade kiviaedu ning sellepärast on alati kõige rohkem toetusesaajaid olnud Saaremaalt. Taastamistoetust saab vaid varem eksisteerinud kiviaedade taastamiseks ning nõuetele vastavate taotluste paremusjärjestus kinnitatakse kindlate hindamiskriteeriumide põhjal. Seega ei saa tekkida küsimust “õigest” ja “valest” miljööst või toetusesaajast.

Küsis Ain Lember

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 3 075 korda, sh täna 1)