Nimemuudatus on raharaisk! (13)

Haigekassa ja töötukassa soovivad järgmisel aastal muuta oma nime vastavalt tervisekassaks ja töökassaks, kuna praegused nimed ei kajastavat nende põhisisu ega tegevusala. Nimemuudatus läheks maksma kuni 865 000 eurot. See plaan on saanud nii meedias kui ka sotsiaalmeedias kõvasti vastukaja, peamiselt kriitikat. Sama meelt – et see muudatus on mõttetu raharaiskamine – olid ka Saarte Häälega vestelnud inimesed.


 

Veronika Allas

Veronika Allas, Saaremaa Puuetega Inimeste Koja juhataja:

Kui sellest plaanist teada sain, olin lausa sõnatu. Töötukassa tegeleb ju endiselt töötutega ja haigekassa haigete inimeste ravi raha jagamisega. Kuidas see nimevahetus nende töö tulemuslikkust muutma peaks?

Nimevahetus nimevahetuseks, aga selle summa suurus, mis selleks kulutada tahetakse, ei mahu mulle pähe. Mõistan, et kõik need sildid ja logod on tarvis ära muuta, aga teeks seda tasapisi, mitte ei loobiks sadu tuhandeid eurosid korraga.

Seda raha saaks kulutada palju targemini. Tänane Eesti Päevaleht kirjutab, et 60% rehabilitatsiooni vajajaid jääb kokkuhoiu tõttu ukse taha ning et füsioteraapia kulusid hoiti kokku just kõige halvema tervisega inimeste arvel. Ka meil on inimesi, kes ootavad teenuste järjekorras, aga ei ole siiamaani saanud luba teenusele tulla – öeldakse, et raha ei ole.

Enamus inimesi, kellega sel nimevahetuse teemal rääkinud olen, ei suuda mõista, miks seda tehakse, mida see annab ja kaasa toob. Kui inimesed ei suuda mõista, on kriitika ja pahameel arusaadav. Vägisi jääb mulje, et keegi ütles: “Oi, meil tuli mõte! Teeme ära!” Ning et see nimemuutmiseks vajalik raha on juba tallele pandud, ükskõik, kelle arvelt ja kuidas.

Kardan siiski, et rahva arvamus ei loe siin midagi: las koerad hauguvad, karavan läheb edasi.


 

Märt Kõlli

Märt Kõlli, SA Kuressaare Haigla juhatuse liige:

Võib-olla see nimemuudatus ise polekski paha mõte. Teine lugu on see, mis see maksma läheb – riigieelarvest ligi miljon eurot maksumaksjate raha pelgalt visuaalsetele identiteedivahenditele. Minu arvates ei ole see just väga mõistlik.

Need kaks organisatsiooni võiksid ikka tõsisemalt läbi mõelda, et kui tõesti nime muuta, kuidas seda tagasihoidlikumate kuludega teha. Pealegi – neid logosid ja asju saaks ka tasapisi muuta, kas see asi peab ikka käima kõik korraga?

See, et selline plaan tänapäeva Eestis kriitikat kohtab, on mõistetav. Pigem võiks pühenduda sisule.



Anne Tiitson,
sügava liitpuudega täisealise tütre ema:

Need asjad, mis keegi jälle kuskil on välja mõelnud, on ikka täiesti uskumatud! Tundub, nagu ei tohiks sõnu “töötu”, “töövõimetu” ja “haige” enam üldse kasutada. Et tuleks ikka teistmoodi, ilusamini öelda.

See nimevahetus, sõnademäng on täiesti mõttetu. See ei anna ju midagi, kui sisu jääb ikka samaks.

Meil vedas sellega, et Marii tervist ja tema hakkamasaamist hinnati veel vana korra järgi. Seega seisab meil töövõime hindamine töötukassas alles ees. Marii puhul on see täielik utoopia – ta on elu lõpuni täiesti töövõimetu.

Seda raha, mis Marii ja teiste temataoliste inimeste töövõime hindamisele kulutatakse – rääkimata sellest, mis nimemuutusele raisata tahetakse –, saaks hoopis paremini kasutada. Kui räägin oma lapse seisukohast, siis Mariil kui pideval lamajal oleks tarvis füsioteraapiat ja erinevaid protseduure. Mariil on vaja uut tooli. Vanas istumine teeb talle nii haiget, et ta nutab. Oleme uue tooli saamiseks asju ajanud kaks aastat ega ole selle ajaga kuhugi jõudnud!


 

Angela Siinor

Angela Siinor, OÜ Siinorite Transportteenus juhatuse liige:

See nimevahetus on kogu rahvale üks suur nali. Keegi ei ole veel suutnud veenvalt põhjendada, miks seda muudatust tarvis on.

Meie firma viib inimesi Saaremaalt mandrile eriarstide juurde. Kui haigekassast saab tervisekassa, kas see nimevahetus muudab midagi selle poole pealt, et meil eriarste puudu on? Või kuidas parandab see arstiabi kättesaadavust? See ei muuda inimeste jaoks ju midagi paremaks. Sisu tuleb muuta, mitte kesta.

Kui see nimevahetus midagi maksma ei läheks, andku minna, aga rahasid sinna alla matta ei tohi.

Inimesed lõõbivad, et kõike tahetakse pidevalt muuta. “Surnuaed” ei ole ju ka kõige ilusam sõna – äkki saaks selle ka millegi sobivama vastu välja vahetada?



Meeli Lauk
, vähipatsientide tugigrupi vedaja, ettevõtja:

See plaan võtab mind lausa sõnatuks. Mis sellest nimemuutusest ilusamaks läheb? Mis sellest läheb paremaks inimeste jaoks, keda ei aita haigekassa, vaid mittetulundusühendused? Meiegi tugigrupis käib vähipatsiente, keda haigekassa ei aita – näiteks saarlase Ott Paakspuu ravi rahastab haigekassa asemel hoopistükkis fond “Kingitud elu”. See nimemuutus sellise üüratu raha eest on rahva õiglustundele sülitamine.

Olen ka ise vähidiagnoosi saanud. Kui aktiivravist välja kukkusin, ei öelnud mitte keegi mulle, et peaksin pöörduma kas töötukassa poole või sotsiaalosakonda, et endale puuet taotleda. Sa oledki nagu reelt maas. Miks meie tugigrupp toimetama hakkas – sel lihtsal põhjusel, et inimesed, kes saavad vähidiagnoosi, ei osanud kuskile pöörduda, et rehabilitatsiooni saada.

See nimemuutus ei anna mitte midagi, see on lolli mängimine. Teavitagu selle raha eest pigem seda, millised võimalused inimestel on, et nende olukorda kergendada ning toetagu inimesi, kel toetust vaja.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 936 korda, sh täna 1)