Saaremaa karupojad viiakse mandrimaa metsadesse (VIDEO ja GALERII) (19)

STAARKARUD: Saaremaa karupojad, kes fotodel poseerivad koos Martin Auväärti ja Vahur Jalakuga, on jõudnud otsaga ka rahvusvahelisse meediasse. Pühapäeval näitas neid näiteks Kanada riigitelevisioon.
MARGUS MULD • Video: Veiki Nuut

Asjatundjad on veendunud, et läinud reedel Pahapilli külas välja ilmunud karupojad on inimese juures kasvanud, mistõttu nad toimetatakse uute inimkontaktide vältimiseks mõnda mandrimaa suuremasse metsamassiivi.

Arvatavalt pooleaastased karupojad jõudsid juba laupäeva õhtul umbes kilomeeter eemal järgmisele Pahapilli taluõuele ja võtsid terrassil istet. “Küllap nad tahtsid pererahvaga terrassi peal mängida,” sõnas Saaremaa päästepiirkonna juht Margus Lindmäe Saarte Häälele. Inimesed mõmmide sõprust vastu võtta ei soovinud ning kutsusid appi kohalikud jahimehed ja päästjad.

Peale keskööd õnnestus päästjatel, kes vahejuhtumi ka videosse võtsid, karupojad kinni püüda ja ajutiselt puuri panna. Seejärel viidi loomad 4–5 kilomeetrit eemale ja päästeti metsas lahti. Seda kohta soovitasid jahimehed, kes arvasid, et see on karude jaoks inimestest piisavalt kauge koht.

Viiakse mandrile

Keskkonnaameti sisekommunikatsiooni peaspetsialist Maiki Lipand ütles Saarte Häälele, et päästeameti, keskkonnaameti ja keskkonnaagentuuri koostöös on plaan karupojad uuesti kinni püüda.

“Nad viiakse mandrile ja lastakse võimalikult kaugel inimasustusest looduses lahti,” ütles Lipand.

Kuna hetkel on aga karupojad veel vabaduses, siis palub keskkonnaamet Saaremaa inimestel, kes karupoegi näevad, sellest kohe teada anda keskkonnainfo telefonile 1313. Kindlasti tuleb arvestada omaenese turvalisusega ning mitte üritada karupoegi ligi meelitada, sööta või puudutada. “Infotelefoni kaudu asukoha teavitamisest on juba suur kasu,” kinnitas Lipand.

Lindmäe ütles, et Saaremaalt ei leia nii suuri metsi, kus oleks tõenäosus, et loomad muutuvad iseseisvaks ja unustaksid inimesed. “Aga see pole praegu probleem, mis eest ära jookseks. See pole tulekahju, millele kohe peab reageerima,” lisas Lindmäe.

“Selge, et emakaru enam ei ole. Muidu nad niimoodi inimese juurde ei tule,” lausus Saarte jahimeeste seltsi juhatuse liige Mati Tang. Ta lisas, et meie jahimeeste jaoks on tegu täiesti uue teemaga. “Ega meiegi tea, kuidas kodutute karupoegadega toime tulla,” nentis ta.

Küll avaldas Tang arvmust, et vaadates, kui heas toitumuses on need loomad ja kuidas nad inimesi sugugi ei pelga, siis on nad suure tõenäosusega inimeste juures üles kasvanud.

Keskkonnaagentuuri eluslooduseosakonna peaspetsialist Peep Männil on selles aga päris kindel. “Vaadates videoid ja nende käitumist, siis on üpris kindel, et nad on inimeste juures olnud juba talvest saadik.”

Muutusid tülikaks

Emakaru on kas jahi või metsatööde käigus pesa juurest eemale peletatud ja mahajäänud pojad kaasa viidud. Selliseid juhuseid on Männili sõnul mõnikord ette tulnud. “Aga nüüd on nad nii suureks kasvanud, et muutuvad tülikaks. Ja seetõttu loodusesse lastud.”

Sellega on aga loomadele tehtud sõna otseses mõttes karuteene. “Praegu on neilt šansid looduses edaspidi hakkama saada sisuliselt ära võetud. Rääkimata sellest, et karupoegade koju toomine on seadusega keelatud,” sõnas Männil.

Teoreetiliselt saaksid sellises vanuses karud looduses juba hakkama, aga probleem on Männili sõnul selles, et nad on inimesega liialt harjunud. “Inimene on neile olnud ema eest, kes neile kogu aeg on toitu andnud. Isegi kui nad viia kusagile paksu metsa, siis on üsna vähetõenäoline, et nad lõpuks ikka inimeste juurest toitu otsima ei tule. Teoreetiliselt on nad suutelised loodusliku toiduga kohanema, aga paraku on neil inimesega tekkinud niivõrd tugev side,” rääkis ta.

Männili hinnangul otsest ohtu noored karud inimestele ehk kujutama ei hakka, aga hirmu võivad tekitada küll. Loomad tuleb viia kusagile suuremasse loodusmassiivi. “Ühe korra võiks seda teha. Aga kui see ei õnnestu, siis on ainus väljapääs eutanaasia,” nentis ta.

Mehis Tulk, Andres Sepp

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 5 028 korda, sh täna 1)