Laevavrakkidest sai 500 tonni vanarauda (3)

KÄES! Kopa operaator Hillar Pärnsalu võib oma tööga Mäebe rannas rahule jääda – vrakk on veest väljas.
MAANUS MASING

Viimastel kuudel on Sikassaare Vanametallile tööd andnud viis suuremat vanarauaobjekti, mille hulgas on nii merest välja sikutatud vrakke kui lihtsalt vanu maismaal konutanud laevu.

Viimane neist, traallaeva Sauga vrakk saadi eile kätte Mäebe rannaveest. Iseenesest on töö Mäebel käinud mitu päeva, sest vrakk on merepõhjast välja tirimisel mõnevõrra vastu põtkinud. Nõnda tuli vrakk vees juppideks lõigata ning sedamoodi kaldale saada. Kui vöör kükitas kaldal juba läinud nädala lõpul, siis ahter osutas oodatust suuremat vastupanu.

Sikassaare Vanametalli juhatuse liige Herki Sai tõdes, et kõnealune vrakk asus kaldast umbes 90 meetri kaugusel meres ning sedasi on ta seal olnud viimased 15–20 aastat vähemalt, kui mitte rohkem. Tegemist oli tema andmeil omanikuta vrakiga.

Nagu mainitud, on viimase kahe kuu jooksul olnud selliseid suuremaid vanarauaobjekte juba mitmeid, mille tükeldamise ja minemaveo Sikassaare Vanametall on käsile võtnud. Kuigi kogutonnaaž 400–500 tonni tundub üsnagi suur, ei ole seda Saia sõnul hoopiski nii palju, kui oodati. “Tööd on arvatust palju rohkem olnud nendega,” tunnistas ta.

Vahetult enne Mäebele suundumist lammutas ja tõi ettevõte Nasva sadama kai ääres veest välja seal samuti juba aastaid olnud abilaeva vraki. Samuti on Saia sõnul vahepeal tegeletud kunagi Saaremaa ja Hiiumaa vahel uppunud laevaga, mille pardal toona kaks inimest elu kaotasid. Tõsi, see laev polnud mitte vees, vaid seisis Est-Agari tööstuse hoovis.

Lammutusse läks hiljuti ka kunagine Ruhnu laev Arabella, kusjuures selle aluse näol polnud tegemist sugugi mingi vrakiga. Ja seegi polnud vees, vaid ootas oma saatust Roomassaares.

Objektidest esimene oli aga kümme aastat Möldri lahes madalikul olnud ujuvkraana, mille aluse lammutamine ja äraviimine oli samamoodi keeruline ettevõtmine. Ometi leiti töötav lahendus ning kuu ajaga saadi sellestki jagu.

Kõige suuremaks tööks peab Sai seda esimest – ujuvkraanat –, kuna see kaalus ca 300 tonni. Ülejäänud on olnud juba sellised väiksemad pudinad.

“Sauga näiteks on meie jaoks pigem selline südametunnistusetöö. Kunagi lõikasime tal pealmise osa ära, aga siis ei hakanud jõud peale, et alumine osa kätte saada,” kõneles Sai. Nüüd viidi kunagi alustatud töö lõpule.

Vajalik tehnika taoliste tööde tegemiseks soetati tegelikult juba läinud aastal, kuid tänavune aasta on töö poolelt olnud tegusam. Ilmastik on asja soosinud ning vesi meres püsinud parasjagu madal. Nüüd aga tuleb töösse väike paus ja mingeid vrakke kuskile sikutama ega lammutama ei tõtata. “Võtame kõik natukene puhkust,” muheles Herki Sai. “Siis vaatame edasi.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 843 korda, sh täna 1)