Saarlased lähevad pillirooga plastiku vastu (12)

KÄIS NÄRVIDELE: Rait Rand (vasakul) otsis plastikkõrtele alternatiivi ning kutsus leiutamisel kampa Koit Keldri.
Maanus Masing

Saarlaste eestvedamisel püsti pandud Strawerry-nimeline ettevõtmine plaanib saaremaist pilliroogu ära kasutada plastikust joogikõrte ja tulevikus ka nõude asendamisel.

“Mul hakkas kodus pinda käima, kui lapsed neid plastikust kõrsi kasutasid,” alustab juttu ettevõtte üks eestvedajaid Rait Rand, kelle kuulsaim tegu seni Ajujahi võitmine Temp ID nimelise tootega. Rand hakkas nuputama, kuidas saaks plastikut asendada ning kuulnud Indias töötanud sõpradelt bambusest kõrtest, jõudis otsapidi pilliroo juurde. Rand rääkis klassivennast õllepruuli Koit Keldriga ning asi hakkas veerema. “See on meil siin saarel kasutamata ressurss,” räägib Koit Kelder ja lisab, et lisaks väga kiiresti taastuv. Kolmas mees käivitajate ringis on Indrek Jürs, kes viibis viimased aastad Indias tehnoloogia ja tööstuse sektoris juhtivatel kohtadel töötades.

3-5 joogikõrt

Materjaliks kasutatakse Saaremaal kasvanud pilliroogu, mida esialgu proovipartiideks on muretsetud ettevõttelt, millel aastakümnete pikkune roo lõikamise kogemus. Pilliroog on oma olemuselt tugev ja veekindel. Roogu on vaja sorteerida ja välja otsida igati sobivad kõrred, millest saetakse vajalikud jupid. Ühest pillirookõrrest saab ehk 3–5 joogikõrt. “Ma ütleks, et tulemus on isegi parem, kui arvasin,” tõdeb Rait Rand.

Keldri sõnul on praegu tegemisel kõrte mikrobioloogilised ja keemilised analüüsid. Paraku on kõrred kasvanud vees ning Läänemeri on üsna reostunud. Tuleb selgeks teha, millise jälje on kasvukeskkond pilliroole jätnud ja kuidas see võib mõjuda kõrte kasutajatele.

Strawerry tegijate sõnul on keskkonnasäästlikkus keerukas teema. Nõks ei peitu vaid selles, kui keskkonnasäästlikust materjalist on toode, vaid ka selles, kust on see materjal tulnud ja kuidas toodetud. Näiteks kui bambusest kõrs on toodetud kuskil Aasias ja lennutatud siia, siis tegelikult on transpordiga jäetud maha suur ökoloogiline jälg ja toode pole nii väga säästlik enam midagi. Samamoodi on kogustega – kui toota vähe, siis ei kanna see eesmärki. Säästlikkust tuleb Stawerry vedajate sõnul tekitada massiga ning kogu materjali võimalikult suure ärakasutamisega.

Nad näevad ise oma klientidena just festivale, toitlustus-, kaubandus- ja majutusettevõtteid, mis ostavad kõrsi suurtes kogustes. Kui toode on neile ligitõmbav ja kättesaadav, siis jõuab see kindlasti ka kodutarbijate kasutusse. Korduv kasutamine ei ole eesmärk omaette, pigem on kõrs n-ö ühe õhtu toode. See tähendab, et ürituse alguses võetakse kõrs kasutusele ja see kestab kogu vajaliku aja.

Teine siht – nõud

“Väljakutse on, et kas reaalselt see olekski võimalik asendus plastile,” räägib Rait Rand. Selles osas on ees raske ülesanne just inimeste tarbimisharjumuste ja hinnatundlikkuse teema. Strawerry mehed usuvad, et pika aja peale on võimalik ka harjumusi muuta. Kindel on see, et toode on hinnatundlik ning maksumuse määravad tootmise maht ja automatiseerituse tase.

Kelder ja Rand mõtlevad juba ka joogikõrtest kaugemale, et kasutada ära ka tootmise jäägid ja joogikõrteks sobimatu pilliroog. Eesmärk on toota pilliroost ka nõusid. “Ja kui muud ei saa, siis pelleteid saab ikka teha,” tärkab Rannas taas leidurimeel.

Ettevõtte kodulehel (www.strawerry.com) on üleskutse, et kõik, keda teema huvitab ja kes soovivad kaasa lüüa, annaksid endast märku.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 968 korda, sh täna 3)