Teadlane: sinivetikakeeris Saaremaa randu ei ohusta

NASA

NASA kosmosefotolt on näha, kui palju taimhõljumit ehk fütoplanktonit Läänemeres elutseb, kuid massilist sinivetikate jõudmist Saaremaa rannikule pole mõtet karta.

Mereinstituudi mereökoloogia juhtivteadur Jonne Kotta selgitab Saarte Häälele, et tuule mõjul võivad vetikad küll edasi kanduda, kuid inimestel pole põhjust muretseda keerise Saaremaa rannikuni jõudmise pärast.

“Pigem on sinivetikahooaeg läbi saamas, samas tuleks Läänemere seisundiga tegeleda pikemas perspektiivis,” ütles Kotta.

Delfi vahendatud USA kosmoseagentuuri foto on tehtud 18. juulil kosmoseaparaadi Landsat 8 pardal asuva Operational Land Imager kaameraga. Niisuguste piltide abil on teadlastel võimalik järeldusi teha planeedi aineringluse kohta. Kuigi satelliidipildi põhjal vetikaliiki määrata ei saa, on suure tõenäosusega tegemist tsüanobakterite või hulgaliselt klorofülli sisaldavate ränivetikatega.

Tsüanobakterid ei ole tegelikult vetikad, ehkki neid kutsutakse sinivetikateks. Vikipeedia kirjutab, et mõned sinivetikad toodavad surres mürke, mis on inimestele ja loomadele ohtlikud.

Mürgituse võib saada vaid suu kaudu ning seetõttu on haavatavamad väikesed lapsed. 12 tunni jooksul avalduvate sümptomite hulka loetakse näiteks peavalu, nahalöövet, maokrampe, iiveldust, kõhulahtisust, palavikku, kõrvavalu ja ka nohu.

Hannes Iir

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 570 korda, sh täna 1)