Krevetid vallutavad randu (7)

MARTIN KARMINI sõnul ei saa öelda, et krevetti leiduks rannas massiliselt, ent põlvili solberdades võib neid merevees kivide tagant leida iga mõne meetri järel.
2x MAANUS MASING

Merise rannikult käsitsi püütud krevett annab tunnistust, et sel kümnendil Eesti vetest avastatud uus võõrliik tunneb end hästi ka Saaremaa vetes.

Sel nädalal saatis Merise küla elanik Martin Karmin teadlastele fotod end tema kodurannas sisse seadnud uuest mereelukast, kelles merebioloog Jonne Kotta tundis otsemaid ära kõikjal Eesti meres leviva elegantse kreveti (Palaemon elegan).

Kuigi kõnealuse liigi esmaavastaja au kuulub fotograaf Kaido Haagenile, kes jäädvustas selle 2010. aasta suvel Hara lahes, tegi Martin Karmin uue mereelukaga tutvust juba 2009. aastal Meristest 4-5 kilomeetri kaugusel Kallasmaa rannikul. “Vaatasime, et veider loom ja võtsime purgiga kaasa,” rääkis Martin Karmin. Järgnenud kümnendiga sai võõramaisest krevetist püsiasukas, kes on üle elanud paar korralikku talve ning liigub iga aastaga umbes kilomeetri jagu rannikut mööda edasi.

Läbipaistva kesta tõttu ei torka krevett sama hästi silma kui näiteks ogalik, aga midagi keerulist tema tabamises pole. Eriti lihtsalt käib see tasase lainetusega. Igal aastal püüab Martin neid uue liigi jätkuva olemasolu kinnituseks välja 5-6 tükki.

Viivitamine teadlaste informeerimisel tuleneski Karmini sõnul osaliselt soovist mitte iga juhuslikku leidu üle tähtsustada. Nüüd, kus krevett on oma elujõudu Saaremaa vetes aastatega tõestanud, otsustas Karmin sellest ka teadlasi informeerida. Kord jäi Karminitel juhukülalisena kalavõrku villkäppkrabi, mille nad aga üksikjuhtumina jätsid endi teada.

Jonne Kotta sõnul on elegantne krevett Eesti rannikumeredes alates Iklast kuni Narva-Jõesuuni nii tugevalt kanda kinnitanud, et temast enam lahti ei saa. Uut krevetiliiki on siin rohkem kui kohalikke krevette, kuigi kohalikke krevetiliike ta välja ei tõrju, rääkis Kotta.

Elegantse kreveti keskkonnataluvus on kohalikest krevettidest oluliselt parem, ta saab edukalt hakkama väga magedas vees ja ka mudase põhjaga aladel. Ka on see liik väga vastupidav ja sigib hästi. Elegantne krevett sööb teadlase sõnul kõike, millest ta jõud üle käib. Olulisim kõhutäis tema toidulaual on kirpvähid. Sissetungija ise aga on toiduks tursale ja ahvenale. Kotta soovitab teda kasutusele võtta kalasöödana. Negatiivseid mõjusid selle liigi puhul Kotta hinnangul eriti näha ei ole.

Võimalik, et elegantne krevett on Läänemere põhjaossa levinud inimese kaasabil ehk siis laevade ballastvetega mõnest Saksamaa või Poola suurest sadamast. Samamoodi on ta võõrliigina jõudnud ka teisele poole Atlandi ookeani. USA rannikul leiti liiki esimest korda 2010. aastal. Tõenäoliselt triivib ta edasi vetikapuhmadega umbes 50 km aastas.

Elegantne krevett võib kasvada ligi kuue sentimeetri pikkuseks ning nagu läänemere krevettki kõlbab see ka süüa. Elupaigana eelistab liik madalat vett, hoidudes kivide ja taimede vahele.
Eesti merevetes elutseb peale võõrliigi kohanemist siinsete oludega kolme liiki krevette: põhjamere garneel, läänemere krevett ja elegantne krevett.

Jonne Kotta palus saarlastelt, kes käivad meres või kaluritelt, kes võtavad mõrdasid välja, edastada võimalikku infot rändkrabi ehk mudakrabi kohta.

Mudakrabi leiti Eesti rannikumerest esmakordselt 2011. aastal Pärnu lahest, kuid ta on levinud mujalegi. Saaremaal teadlased seda liiki veel näinud ei ole, aga kui keegi peaks trehvama 1–1,5 cm läbimõõduga uut võõrliiki, saatke pilt või andke teada aadressil jonne@sea.ee.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 4 181 korda, sh täna 1)