Zoosemiootik kahtleb karude metsajäämises

Zoosemiootik Laura Kiir­oja hinnangul on tõenäosus, et Saaremaa karupojad metsa jäävad ja hakkavad käituma nagu normaalsed metsakarud, väga väike.

Kiiroja rääkis “Vikerhommikus”, et karupoegi on püütud varemgi rehabiliteerida ja alates 1998. aastast on Nigula metsloomade turvakodus tehtud mitu katset. “Käidi isegi Venemaal õppimas spetsiaalseid meetodeid. Aga karud kasvasid suureks ja ikkagi hakkasid inimese juures käima ja muutusid probleemseks. Suurem osa neist ikkagi eutaneeriti,” rääkis ta.

Karude inimestest võõrutamiseks on kasutatud spetsiaalseid söödaplatse, kuid karu ei ole rumal ja saab aru, et süüa toob sinna inimene. “Kui ühel päeval ei ole seal toitu, mida ta tahab, siis läheb ta otsima, kus see inimene on, kes talle süüa annab,” rääkis Kiiroja. Ta lisas, et praeguses vanuses õpivad karud toitu leidma, ja kui nad on teadvustanud, et see tuleb inimeselt, on kahtlane, kas nad oskavad ümber õppida.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 742 korda, sh täna 1)