Korterite hinnad on Saaremaal veidi kerkinud (2)

UUED KORTERID TULEMAS: Kinlux Vara maakler Anli Alliksoon-Juursalu müüb juba ette kortereid peagi Lasteaia tänavale kerkivasse Meissneri Villasse. Inimeste huvi on täiesti olemas.
MAANUS MASING

Kui äsja lõppenud poolaasta korterituru statistikat möödunud aasta sama perioodiga võrrelda, siis selgub, et tehingute arv on jäänud enam-vähem samale tasemele, samas on aga mõnevõrra kasvanud sooritatud tehingute koguhind.
 
Asjatundjate arvates pole hinna säärases kõikumises midagi eriskummalist. Maa-ameti veebilehel olevast statistikast ilmneb, et kui möödunud aasta esimesel poolel sooritati Saare maakonnas korteritega ühtekokku 121 ostu-müügitehingut, siis tänavu 114. Väike langus on, kuid üldjoontes on tehingute arv sel aastal jäänud samasse suurusjärku.

Ka pindalalt on näitajad enam-vähem samas suurusjärgus. Kui mullu esimesel poolaastal oli Saare maakonnas kinnisvaraturult ostetud korterite kogupindala ligi 6593 m2, siis tänavu on sama arv 6623 m2. Kasv vaid 0,4 protsenti.

Mis aga puudutab ostetud korterite hinda, siis see näitaja on käesoleval aastal mullusega võrreldes pea kümnendiku võrra kasvanud. Möödunud aasta esimesel poolel sooritati Saare maakonnas korteritega ostu-müügitehinguid kogusummas 4 041 293 eurot, tänavu aga summas 4 373 151 eurot. Kasv 331 858 eurot ehk 8,2 protsenti.

Korteritega sooritatud tehingute kogusumma kasv on endaga paratamatult kaasa toonud ka korterite pindala ühiku keskmise hinna tõusu. Kui mullu aasta esimesel poolel tuli Saare- ja Muhumaal müüdud korteri ühe ruutmeetri eest keskmiselt välja käia ligi 609 eurot, siis tänavu lähenes see summa 640 eurole. Juurdekasv ligi 31 eurot ehk 5 protsenti.

Ostujõu kasv

Kommenteerides Saare maakonna korteriturul tänavu maad võtnud väikseid kasvutrende, arvas kinnisvarabüroo Kinlux Vara maakler Anli Alliksoon-Juur­salu, et põhjuseks on siin üldine palgatõus ja sellest tingitud ostujõu suurenemine. “Kinnisvara hinnatõus Kuressaares on seotud Eesti üldise majanduskasvuga ja palgatõusuga,” kirjutas ta toimetusele saadetud e-kirjas. “Majanduskasvu oludes on kõik see ootuspärane – optimism finantssektoris mõjutab eeskätt pangandust, kinnisvara ostuks laenu saamine on aga omakorda otseselt seotud panganduses kehtivate reeglitega.”

Umbes samal seisukohal oli ka Pindi kinnisvara maakler Natalija Leiten. “Kinnisvara ei ole esmatarbekaup ja seda ostetakse rohkem siis, kui inimestel jääb raha hädavajalikest asjadest üle,” ütles ta. “Seepärast vist võibki öelda, et kinnisvaraturg on kui indikaator, mis näitab, kuidas inimestel elu läheb. Kui tehingute hinnad tõusevad, on selge, et inimeste sissetulekud on tõusnud, mistõttu on neil võimalik raha säästa ning seejärel ka kinnisvara osta.

Turu väiksus

Mõnevõrra tagasihoidlikumaks jäi aga hinnangute andmisel LVM Kinnisvara juhatuse liige ja maakler Ingmar Saksing. Tema arvates on Saare- ja Muhumaa korteriturul tänavu täheldatav kasv eelkõige seotud turu väiksusega. “Tehinguid on küll tehtud vähem, see-eest on aga neid tehtud kallima varaga,” ütles ta. “Saaremaa kinnisvaraturg on üpriski väike ja seetõttu mõjutavadki siin hinnastatistikat ka üksikud kallimate objektidega sooritatud tehingud.”

Saksing lisas, et meie korteriturul tänavu aset leidnud pea 10-protsendiline hinnatõus on üpriski tavapärane ja et midagi eriskummalist ta siin ei näe. “Kinnisvaraturg Saaremaal on suhteliselt väike ning tehingute arvult ja hinnatasemelt stabiilne,” tõdes ta.

Võrreldes olukorda Saare maakonna korteriturul Eesti teiste piirkondadega ütles Ingmar Saksing: “Suuremate linnade ja nende lähiümbrusega võrreldes on aktiivsus ja hindade kasv [Saaremaal] tagasihoidlik, väiksemate piirkondadega võrreldes on aga aktiivsus ja hinnakasv siin kiirem.”

Saksingu antud hinnanguga olukorrale Saaremaa korteriturul nõustus üldjoontes ka Domus Kinnisvara konsultant Jüri Aljas. “Saaremaa kinnisvaraturg jalutabki sellise 5% aastas tempoga nagu väärikas daam lossipargis,” märkis ta. “Mõni protsendipunkt inflatsiooni pluss pealinna uudiste kaja – ja ongi tõus käes! Hinnatõusu vastukaaluks on aga paigalmarssi tegev keskmine palk ja maakonna vähenev rahvaarv.”

Ostjate soovid

Kui vaadata, milliste korterite osas on nõudlus Saare- ja Muhumaal praegu kõige suurem, siis maa-ameti statistika järgi on siin liidrikohal korterid, mille suurus jääb vahemikku 41 kuni 55 ruutmeetrit. Just nendega on nii tänavu esimesel poolaastal kui ka mullu samal ajal sooritatud kõige enam tehinguid. Ka ruutmeetri hind on kõne all olevate korterite juures olnud üks kõrgemaid – kui mullu oli see umbes 620 eurot, siis tänavu koguni ligi 722 eurot.

Anli Alliksoon-Juursalu sõnul on Kuressaares praegu kõige nõutumad 3–4-toalised kõigi mugavustega korterid. “Eelisjärjekorras otsitakse järelturu kortereid ja seda eelkõige nende hinna pärast,” ütles ta. “Samas tuleb aga tõdeda, et tasapisi oleme hakanud jõudma olukorrani, kus paneelmajades asuvad korterid jõuavad hinna osas uus­elamute korteritele järele.”

Ingmar Saksing aga viitas oma kommentaaris tõsiasjale, et viimasel ajal on Saaremaal mõne­võrra kasvanud nõudlus hinnalt kallimatele korteritele. “Nõudlus on praegu suur uute korterite osas hinnatasemega 1200 kuni 1400 eurot ruutmeetri eest ja asukoha selge eelistus on Kuressaare linn või selle lähiümbrus,” tõdes ta. “Sääraseid kortereid aga praegu turul ei ole.”

“Järelturu korter, hind kuni 900 €/m2. Lahtiseletatult on see heas või väga heas seisukorras paneelmaja 2–3-toaline tüüpkorter, hinnavahemikus 40 000–60 000 eurot,” vastas Jüri Aljas küsimusele, milliste korterite osas on praegu Saare maakonnas nõudlus kõige suurem. “Asukoht ühes või teises linnaosas ei ole enam nii oluline kui korteri seisukord.”

Tema sõnul on aga nõudlus jätkuvalt suur ka madalate küttekuludega esimese korruse 1–2 toaliste korterite osas, kuhu kas oma majast või suuremast korterist sooviksid kolida üksikud pensionärid.

Uusarendusi napib

Rääkides uusarendustest Saare maakonna korteriturul olid maaklerid sunnitud nentima, et kahjuks neid napib. “Uusi projekte praegu turul ei ole, kuid selle aasta teine pool võib siin tuua teatud muutusi,” ütles Ingmar Saksing ja lisas, et juba eeloleval nädalal on ta ühe kavandatava projekti osas läbirääkimisi pidamas.

Natalija Leiten ja Anli Alliksoon-Juursalu tõdesid samuti, et Kuressaares saab uusarendused suisa ühe käe sõrmedel üles lugeda. “Neid on vähe ja mis on, on eelkõige mõeldud kõrgema sissetulekuga inimestele,” ütles Leiten.

Alliksoon-Juursalu lisas: “Tänu heale õnnele ja pikale kogemusele on mul just praegu rõõm müüa hea kvaliteediga uusarendusi Kuressaares.” Silmas pidas ta Lasteaia tänaval asuvat Villa Meissnerit.

Praegu kolemajana tuntud hoone lammutustööd peaksid kõigi eelduste kohaselt algama eeloleval sügisel ja juba järgmise aasta mais kerkib samale kohale koopiamajana korterelamu. Kinnivaraportaalis City24.ee on Villa Meissneri kortermajast juba müügil üks neljatoaline korter hinnaga 139 000 eurot.

Ka Domus Kinnisvara konsultant Jüri Aljas nägi Kuressaare kinnisvaraturu uusarenduste osas siiski midagi positiivset ja rõõmustavat. “Teeb rõõmu, et Kuressaares tehakse korda nime ja iseloomuga ajaloolisi maju,” märkis ta. “Nii näiteks on alanud Meissneri Villa ehituse eeltöö, mis on ka värskeim uus­arenduste uudis. Suur-Sadama 23 asuva Carstensi maja kolmes korteris on tuled juba akendes, elu käib ka Raekoja ja Uue tänava ristmikul asuvas Sibernageli Villas, Kauba 17 on valmis ja Pikk 11 majal seinad püsti.”


Jüri Aljas: Kodusaare majanduse tervisenäitajad teevad murelikuks

Kas olukord Saaremaa korteriturul sarnaneb olukorraga Eestis tervikuna?

Kinnisvaraturul eristub selgelt Tallinn ja selle lähiümbrus ülejäänud Eestist. Saaremaa olukord on võrreldav teiste pealinnast kaugemate piirkondadega. Üleilmne aina suuremasse keskusesse kolimise kihk peegeldub paratamatult ka meil. Kuressaare meelitab töökohtadega inimesed küladest ära, tolmuimeja nimega Tallinn imeb üle riigi rahvast endasse ning üleüldse on lennupiletid väga odavad.

Milliseks võiks kujuneda lähitulevik?

Lähematel aastatel muutusi oodata ei ole. Kinnisvaraturg sõltub majanduse üldisest käekäigust nii kohalikus kui ka globaalses mastaabis. Kodusaare majanduse tervisenäitajad teevad aga paraku murelikuks.

Kui samad inimesed teevad samu asju, on ka tulemused samad. Kus ilmakaares need uued, targemad või rikkamad inimesed peidus on, kes kortereid ostaks ja meie kinnisvaraturgu turgutaks? Mina neid igatahes ei näe.

Ka suuremas mahus hästitasustatud infotehnoloogia või tööstuse töökohti ei paista kusagilt tulemas, selleks lihtsalt napib haritud töötajaid. Luitund undrukus turismisektor kakleb meil omakeskis sauna taga ja loodab, et turist raha lihtsalt kiviaia peale jätab ja pererahvast segamata edasi läheks. Lähebki, aga koos rahaga.

Kohalikust elust sõltumatult tõuseb aga euribor, mis tähendab laenuraha kallinemist, ja seda juba lähemal ajal. Tõsi, Saaremaa kinnisvaraturule jõuab selle mõju nii umbes 5 aasta pärast, kui järelturule jõuavad tänased uued korterid, mille omanikud üle jõu paisunud laenumaksetega hädas on. Samasse perioodi võib jääda ka järgmine suurem “maavärin” panganduses, mille tagajärjeks võib meile olla Skandinaavia pankade domineerimise lõpp ja mõneaastane seisak kinnisvaraturul.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 766 korda, sh täna 1)