“Verekuu” ja teised täna õhtul ja öösel (2)

Alar Puss

“Uuema aja rahvusvahelist folkloori arvestades saabub 27. juulil “verekuu” täieliku kuuvarjutusena, aga see varjutus on “mitteverine,” kirjutab saarlasest astronoom Alar Puss.

Viimastel õhtutel on taevasse vaatajad ilmselt märganud, et Kuu muutub aina ümaramaks, seega saabumas on järjekordne täiskuu. Arvestades kehtivat suveaega, on täiskuu täpne moment reedel, 27. juulil kell 23.20.

Kuna Maa ja Kuu ei ole läbipaistvad ja asuvad teineteisele piisavalt ligidal, siis tekivad aeg-ajalt varjutused: täiskuu ajal kuuvarjutus, noorkuu ajal päikesevarjutus. Kuigi päikesevarjutusi esineb sagedamini kui kuuvarjutusi (viimased võivad ette tulla vaid täiskuu ajal), siis kuuvarjutus on vaadeldav korraga poolel maakeral, seal, kus Kuu on parajasti silmapiirist kõrgemal.

Saabuv varjutus on eriline

Kuuvarjutuste ajal sattub Kuu Maa varjukoonusesse. Olenevalt konkreetsest juhtumist võib varju jääda kas osa Kuust või Kuu tervikuna. Esimest varianti tuntakse osalise kuuvarjutusena, teine variant on täielik kuuvarjutus. Iga täisvarjutus algab osalisena, kui Maa vari Kuuni jõuab ja siis edasi liigub, kuni varjutus on täielik. Analoogiline on ka täisvarjutuse lõpp – varjutus muutub osaliseks, kuni kogu Kuu pind on Maa varjust vabanenud.

Järgmine oluline seik on see, et Maad ümbritseb atmosfäär. Kui viimast ei oleks, siis kaoks varjus olev Kuu vaatleja silmist täielikult. Paraku jääb Kuu siiski tuhmilt nähtavaks, omandades punakasoranži värvuse. Asi on selles, et Maa atmosfääri läbides hajub valgus laiali. Enim hajub sinine värvus (see nt tingibki päeval sinise taeva, kui on selge). Üldiselt hajuvadki valguskiired seda enam, mida pisem lainepikkus neil on. Pikema lainepikkusega ehk punasem valgus aga hajub vähem ja kuuvarjutuse kontekstis jõuabki osa valgust Kuu pinnale, millelt peegeldumine siis lasebki Maa rahval varjus olevat Kuud näha.

Viimasel ajal on “kusagil rahvamassides” tekkinud idee nimetada täielikku kuuvarjutust “verekuuks”. Ikka sellesama punaka tooni tõttu. Nimelt siis ei ole “segamas” varjus mitteoleva Kuu osa heledus, mis varjatud Kuu osa punakat värvust kipub summutama. “Verekuu” mõiste on miskipärast leidnud vahel kasutamist ka juhul, kui esineb neli täielikku kuuvarjutust järjestikku, ilma et vahepeal tuleks ette osalisi varjutusi. Selliseid varjutuste tsükleid (mis esinevad harva) tuntakse ka “tetraadide” nime all.

Muuseas, ka praeguse aasta 27. juulil esineb kolmest järjestikusest teine täielik kuuvarjutus, paraku nelja Kuu täisvarjutust järjestikku sedapuhku ei tule, ülejärgmine on juba osaline kuuvarjutus.
Nii et uuema aja rahvusvahelist folkloori arvestades saabub 27. juulil “verekuu” täieliku kuuvarjutusena, aga nn “tetraadiga” seoses on varjutus “mitteverine”…

Marsi suur vastasseis

Saabuv varjutus on eriline veel selle poolest, et kestab koguni tund ja 43 minutit. Paraku kogu varjutust me Eestis siiski vaadata ei saa, sest selle alguses on Kuu veel silmapiiri all.

Tegelikult on seal madalas lõunakaares, kus Kuu 27. juuli öösel vastu 28ndat paikneb muudki, mis on vere värvi. Nimelt Kuust umbes 5 kraadi eemal (madalamal) paikneb siis väga-väga hele punakas täht.

Tegu on planeet Marsiga, mis just samal päeval, 27. juulil, on nn suures vastasseisus Päikesega, olles siis heledam igast tähest ja planeedist.

Selles võib ka veenduda, kui otsida madalast edelataevast Marsist pisut tuhmima Jupiteri ning kusagilt Marsi ja Jupiteri vahelt palju tuhmima Saturni.

Siiski, veelgi heledam on Veenus, mis leitav peale Päikese loojumist madalas loodetaevas, kuid ta loojub juba umbes tund peale Päikest ja ei paista veel vähe hämaras madalas taevas väga muljetavaldavana. Ning ega nad korraga paistagi, sest Veenus loojub ligikaudu siis, kui Marss tõuseb.

Marsi juurde veel tagasi tulles: need suured vastasseisud esinevad harva, kas 15- või 17-aastaste vahedega. Siis satub Marss minimaalsele kaugusele Maast. Nn tavalisi vastasseise esineb mõneti enam kui 2-aastase vahega, kuid siis jääb vahekaugus suuremaks ja Marss ei muutu nii heledaks.

Aga tuleme oma “verekuu” juurde tagasi. 27. juulil algab Kuu täisvarjutus enne Kuu tõusmist. Seega tõuseb Eestis juba varjus olev Kuu, konkreetsemalt Kuressaares kell 21.51. Päike loojub kell 22.02. Suurt viga tegemata saab neid aegu arvestada kogu Saaremaal.

Kerkiva Kuu vaatlemiseks peaks leidma vaba vaate kagusilmapiirile, edaspidi ka lõunasuunda, kus ka Marss hiljem nähtavale tuleb. Marsi puhul ongi suurimaks probleemiks kaunis madal asend: nagu öine majasõber ilmub ta välja juba hämarasse madalasse taevasse ning kaob ehk loojub hommikul, kui valge veel polegi.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 144 korda, sh täna 1)