Muhulased päästsid Viirelt saksa kaunitari (5)

VIIS TUNDI REBIMIST: Muhulaste alus oli kohe kenasti võtta, kuna selle meeskonnaliikmed on ka vabatahtlikud merepäästjad.
MARK MURU

Muhu merepääste koos abilistega sai seitse tundi vaeva näha, et päästa Viirelaiu lähistel madalikule sõitnud sakslaste 25meetrine luksusjaht Mulligan.

Päästeoperatsiooni juhtinud Mihkel Jürisson (pildil) Muhu merepäästest ütles, et sakslased lähenesid Kuivastu sadamale valel kursil ning seisma jäädi madalikul, kus 2,9-meetrise süvisega laev sõitis kahemeetrisesse vette ning rammis ennast meetrijagu liivasesse pinnasesse. “Paar sammu eemal oli juba 1,4 meetrit vett,” ütles Jürisson ja selgitas, et sakslastel oli kasutusel puudulik merekaart.

Muhu merepääste sai Jürissoni sõnul kutsungi kella nelja paiku. “Sündmusele reageerisid Kallaste ja Pöide päästekaatrid, lisaks olid abiks Viirelaiu elanikud,” rääkis Jürisson asjade käigust.

Alguses püüti jahti erinevate manöövritega lahti saada, kuid asjatult. 50tonnine kaunitar ei kavatsenudki Viire madalalt lahkuda.

Appi võeti hiljuti purjede alla saanud Muhu uisk Moonland, mis oma 162-hobujõulise mootoriga hakkas sakslasi välja tirima. Kusjuures Moonland ise kaalus täpselt poole vähem kui sakslaste laev. Uisuga sikutati Mulligani välja viis tundi, kokku kestis operatsioon seitsme tunni jagu. “Edu tõid uisu tõmbamine ja vabatahtlike professionaalne toetav tegevus,” kiitis Jürisson kaaslasi.

Esmaste hinnangute järgi Mulliganil suuremaid kahjustusi ei tekkinud ja sakslased sõitsid iseseisvalt Kuivastu sadamasse, kus tuukrid tegid vaatlusi allpool jahi veeliini. Jürisson arvas, et päris puhtalt sakslased vahejuhtumist siiski ei pääsenud.

Päästetööde käigus suudeti ära hoida ka teine õnnetus. Nimelt üritas üks Soome lipu all sõitev jaht madalikule jäänud sakslaste ja Viirelaiu vahelt hooga läbi rammida. Viimasel hetkel märkasid nad päästjate signaale ja mõnikümmend meetrit enne kive saadi kurss õigeks.

Samuti päästeaktsioonis osalenud Mark Muru toonitas, et Väinameres tasub merel liiklejatel olla pigem natuke ettevaatlikum ja laevateedest ilma suurema vajaduseta kõrvale mitte kalduda. “Neid kohti on siin küll, kus on 3–4 meetrit vett, aga tegelikult on suured kivid vee all ja iga kivi pole kaardile märgitud,” ütles Muru.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 772 korda, sh täna 1)