Põud neelas viljasaagi (13)

KIITA POLE: Õnne Sööt ja kombainer Erni Saarkoppel uurivad, millist saaki viljapõld annab.
MAANUS MASING

Möödunud nädalal Saaremaal hoo sisse saanud viljakoristus näitab kohati aegade kehvemaid saake.

“Taliviljad olid enam-vähem, aga suviviljadega on katastroof,” ütles Audla OÜ taimekasvatusjuht Õnne Sööt. “Kui päris aus olla, siis sellist ekstreemset aastat ei ole minul veel olnud.”

Audla põllumajandustootja talikultuuride saagikus pole põua ulatust arvestades laita. Segatootjana on Audlal võrreldes taimekasvatajatega see eelis, et ettevõte saab anda külvidele lisarammuna lehmasõnnikut. Enam kui 70 ha koristatud talinisu parim põld andis saagikuseks 5,4 tonni, taliviljade keskmine saagikus ületas 4 tonni. Eelmisel aastal sai ettevõte samade põldude pealt 7 t/ha.

Tritiku saagikus võib parimal juhul küündida 3–4 tonnini, kuid varase odra saaginumbrid tõotavad tulla halvad. “Kardan, et kui odral tuleb keskmine kaks tonni, on super, kui ei tule, pole midagi teha,” rääkis Õnne Sööt, kelle sõnul ei võimalda lühike kõrs lihtsalt kõiki põlde koristada. “Kui eelmisel aastal saime vilja müüa, siis sel aastal tuleb juurde osta,” möönis ta.

Põllule mineku soov kaob ära

Valjala talunik Kaido Kirst, kes möödunud aastal püstitas viljelusvõistlustel talinisu uue maakondliku saagirekordi 10 t/ha, peab praegu leppima 3–3,5 tonni talinisuga hektarilt. Ennenägematult kehvakene olukord valitses Kirstul aga põuakartlikule lapile külvatud varase odraga. Kui möödunud aastal oli keskmine odrasaak Saaremaal 3,5 t/ha, siis nüüd sai Kirst 30 ha suuruselt põllult päeva lõpuks 12 tonni vilja ehk 400 kilo hektari kohta. “Nii kehva saagikust pole varem olnud, kuigi mõni aasta on jäänud niiskusega mõned põllud koristamata,” rääkis viljakasvataja, kes parimatel aastatel on koristanud päevas 150 tonni vilja.

Kirstul on koristamata veel 200 ha vilja, millest 20 hektari suurune oapõld näeb välja nii halb, et igasugune põllule mineku soov kaob ära. Ülejäänud kultuuride puhul saab heal juhul loota saagikuseks kolm tonni.

Eile viljakoristusega algust teinud Kavandi taluniku Aare Aljase hinnangul tuleb saak tavapärasest kaks korda madalam. “Kuiv on oma tööd ikka teinud,” sõnas Aljas.

Õnne Sööt ütles, et väga nutune olukord valitseb söödavarumise osas. Vajaminevast 9000 tonnist silost tuli esimese niitega vaid 3500, teisega lisandus 2000 tonni. “Nüüd ootame, et 1500 tonni tuleb ehk maisipõllult, aga 2000 jääb ikka miinust,” rääkis agronoom, kelle sõnul pole mingit kindlust, et kolmanda niitega midagi olulist lisandub. Ka heinakogus on pool tavalisest.

Selle aasta kevad ja suvi on olnud erakordselt soojad ja kuivad. Sademetevaene ilm on mõjutanud taimede kasvu üle Eesti. Ilmateenistuse andmetel oli keskmine sademete hulk selle aasta mais ligikaudu 60% väiksem võrreldes pikaajalise keskmisega. Samuti oli keskmine õhutemperatuur kõrgem kui tavaliselt ja päikesepaistelisi tunde tavapärasest kuni 48% rohkem.

Kolm ettepanekut valitsusele

Eile erakorralist istungit pidanud riigikogu maaelukomisjon tegi valitsusele ettepaneku anda põllumeestele läbi Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) käibevahendite laenu 20 miljoni euro ulatuses, mis oleks tagatiseks pankade võimalike laenunõuete eest. Komisjoni teine ettepanek oli see, et PRIA maksaks tänavu otsetoetused detsembri asemel juba varem välja, et põllumehed ei jääks finantsraskustesse. Kolmas soovitus valitsusele oli lõdvendada veeseaduse seda osa, mis lubaks veekogudest põldude kastmiseks hõlpsamalt vett võtta.

Eesti talupidajate liidu möödunud nädalal läbiviidud uuringust selgus, et tervelt 36 protsenti põllupidajatest on praeguseks juba makseraskustes ega suuda oma partnerite või pankade ees lepingulisi kohustusi täita. 39 protsenti vastanutest märkis, et neil saabuvad samad mured kas sügisel või aasta lõpus. Vaid veerand vastanutest tuleb põuakahjudega finantsiliselt kenasti toime.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 127 korda, sh täna 1)