Uurimine Sutteri lammaste kadumisse selgust ei toonud (17)

PEETER KUKK

Riikliku energiafirma tippjuhi eraettevõtte tuhande lamba varguse kriminaaluurimine lõppes fiaskoga, kui suurtest kahtlustest jäi sõelale küsitava väärtusega tõenditele tuginev süüdistus.

Prokuratuuri teatel esitati reedel endisele töötajale süüdistus nelja lamba omastamises. “Süüdistuse kohaselt müüs endine Saaremaa Ökoküla AS-i loomakasvatusjuht märtsis ja aprillis 2016. a omanikuga kooskõlastamata neli lammast ning jättis raha endale. Omanikule tekitati kahju 360 eurot,” võttis prokuratuuri pressiesindaja Jelena Filippova süüdistuse kokku.

Saarte Hääl kirjutas kaks ja pool aastat kestnud kriminaalmenetlusest 22. juulil. Siis jättis prokuratuur ütlemata, et suur osa Ökoküla kuriteokaebuste väidetest oli osutunud jamaks ja menetlus 6. juunil osaliselt lõpetatud. Prokurör Helga Aadamsoo oli valmis veel eelmisel nädalal nelja lamba kadumise osas kohtusse minekust samuti loobuma. Prokuröri pakutud oportuniteedi kokkulepe tähendab, et süüd tunnistama ei pea, kohtusse ei minda ja süüdistataval tuleb maksta kokkulepitud summa riigi tuludesse. Maila Valk end süüdi ei tunnista ning soovib õigeks mõistmise eesmärgil üldmenetlust kohtus.

Hando Sutter

Saarte Hääl uuris Ökoküla omanikult Hando Sutterilt (fotol) ja ettevõtte juhatuse esimehelt Andreas Välilt, mida arvata kriminaalmenetluse tulemustest. Väli sõnul otsustas Ökoküla kommentaaridest loobuda.

Lambasaaga sai alguse 2015. aasta detsembris, kui Saarte Hääl kirjutas 200-st Vilsandilt varastatud lambast. Saareelanikele juba alguses absurdne jutt lammaste vargusest vormus siiski kriminaalmenetluseks. Alguses väitis toonane tegevjuht Meelis Laido, et varastatud on 188 lammast.

Riid töötajatega

Aprillis 2016 teatas prokuratuur, et seni kogutud andmed ei anna alust kuriteokahtlustuse esitamiseks. Selleks ajaks oli Hando Sutter riidu läinud nelja oma töötajaga, kes aprilli keskel töölt lahkusid. Nad tõid töölepingu erakorralise ülesütlemise põhjuseks muu hulgas kehvad töötingimused ja ebaväärika kohtlemise, mis seisnes vargusesüüdistustes. Oktoobris olid nad saatnud Sutterile kirja, milles viitasid, et kuna too ei soovi kohtuda, “ei saa nad juhtida tähelepanu ettevõtte toimimisega seotud kriitilistele küsimustele. Sellest tulenevalt ei saa töötajad täita oma kõiki vajalikke tööülesandeid”.

Töötajate hinnangul oli loomade hukkumine tingitud omaniku strateegilistest otsustest, kes ei korraldanud muu hulgas karjamaade uuendamist juba 10 aastat järjest. Sutter süüdistas probleemides, ka vargustes põhiliselt loomakasvatusjuhti Maila Valki. Sellal kui politseijuurdlus juba käis, palkas Sutter sisekontrolli, kes leidis, et 2014. ja 2015. aastal kadus firmal kokku 1000 lammast. Andreas Väli kirjutas 2017. aasta mais politseile, et kokku on firmale tekitatud ligi 64 500 eurot kahju ja palus selle Valgilt sisse nõuda.

Lisaks korraldati loomakasvatusjuhi n-ö vahelevõtmiseks ligi nelja kuu jooksul lambaliha ja eluslammaste kontrolloste.

“Lammaste ost-müük oli minu igapäevatöökohustus ja tulenes minu töölepingust, selles ei olnud midagi iseäralikku,” ütles Saarte Häälele Maila Valk. Tema sõnul on Ökoküla esitanud teadvalt fabritseeritud kuriteokaebuse ning prokuratuuri tegevus kriminaalasja menetlemisel on olnud ebaseaduslik, põhinedes ebaseaduslikel kontrollostudel.

Justiitsministeerium ei soostunud esialgu andma ka üldist selgitust, kas eraettevõttel on õigus korraldada oma töötajate tegevuse uurimiseks kontrolloste, viidates käimasolevale kriminaalmenetlusele.

Ministeeriumi pressiesindaja Kristin Rammus viitas siiski allikana õiguspoliitika osakonna avaliku õiguse talituse nõuniku Sander Põllumäe artiklile ajakirjas Õiguskeel. Põllumäe definitsiooni järgi on “kontrolltehing spetsiifiliselt määratletud avaliku võimu volitus teha tehing pettusega”. Ta täpsustab, et teise osapoole petmise ja tehingu tegemise tegeliku eesmärgi varjamise õigus on ainult korrakaitseorganil. Tegemist ei ole ministeeriumi selgituste, vaid nõuniku enda tõlgendustega.

Paralleelne jälitus

Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Tanel Kalmet sõnas, et tõendid kogub ja esitab kriminaalasjas menetleja. “Kontrollost on küll teatud tingimustel aktsepteeritav tõend, aga kui seda korraldab õiguslikult ebapädev isik, võib tegu olla juba omaette kuriteoga. Kindlasti ei tasuks n-ö politsei selja taga paralleelset jälitust läbi viia,” selgitas Kalmet.

Kriminaalmenetlust juhib kohtueelses staadiumis prokuratuur ning Tanel Kalmeti sõnul võib omaalgatuslike ettevõtmiste kaasmõju olla, et ka prokuratuuri juhitud kriminaalmenetlus ei osutu tulemuslikuks.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 080 korda, sh täna 1)