Harilaid kinkis riigi juubeliks kauni laguuni

Ants Animägi

Suurte geoloogiliste muutuste poolest tuntud Harilaiu poolsaarel on viimase veerandsajandiga tekkinud umbes kilomeetri pikkune laguun, mida rahvas juba ka järveks kutsub.

Saaremaa rannikul toimuvaid loodusprotsesse uurinud geoloogidoktori Kaarel Orviku sõnul on Harilaiu poolsaare lõunatipu lähistel Kelba säärele moodustunud laguun üks kahest suurimast silmale nähtavast muutusest Harilaiu poolsaarel. Tähelepanuväärse muutusena nimetab teadlane ka Kiipsaare majaka nihkumist murrutuse tulemusena maismaalt merre.

Kelba maasääre kasvamisel ja nihkumisel on suur roll erakordsete loodusnähtuste – kõrge merevee tase, tugev tormilaine ja külmumata meri – kokkusattumisel viimastel aastakümnetel.

Orviku sõnul on Kelba neemel rannalähedane meresügavus suurim ning seetõttu randuvad seal eriti just kõrge meretaseme ning valdavalt lääne- ja edelatuultega suured tormilained, mis suudavad sealsel rannal paigast liigutada isegi veeriseid ja munakaid. Erakordsete tormidega, nagu näiteks 2001. ja 2005. aastal, paisati murdlainetega 30–40 cm läbimõõduga munakaid üle 2 meetri kõrge maasääre laguuni. Tugevate tormilainetega hakkab kruus-veeristik ka piki randa liikuma ja pikendab veeriselist maasäärt üha enam.

Harilaiu poolsaare kagunurgas paikneva klibuvallidest koosneva
Kelba maasääre areng möödunud sajandi algusest kuni 2008. aastani.
Kaarel Orviku joonis

Ökoloogidoktor Hannes Tõnisson ütles, et alates 1900. aastast on Kelba säärel tekkinud mitu praegugi nähtavat laguuni, millest viimane on aga kõige suurem. 1990-ndate algul tekkima hakanud veekogu laius on umbes 350 m ja pikkus üle 1 km. Praegu on väike osa laguunist veel merele lahti, kuid paari aasta pärast võib kruusavall selle merest lõplikult eraldada. Piisab ühest korralikust tormist, et see juhtuks, rääkis Tõnisson.

Kuigi Harilaiu arengute suhtes põnevil tavakodanikud räägivad laguunist juba kui uuest järvest, pole selline kõnepruuk siiski õige. Hannes Tõnissoni sõnul ei saa laguuni järveks nimetada, sest kruusavall laseb vett läbi, mistõttu jookseb sinna veel pikka aega sisse soolane vesi. Laguuni sügavus kõigub 2–4 meetri vahel, põhi on kaetud settega. Tõnissoni sõnul toob laguuni sulgumine merele kaasa selle, et edaspidi pääseb Kelba maasäärele oluliselt lühemat teed pidi. “Muidu pidi selleks jalutama mööda 2,5 km pikkust liivast teed, aga varsti saab otse,” kõneles teadlane. Ta lisas, et samade rannaprotsesside tulemusel võib järgnevate aasta jooksul kuni pool Haagi lõuka Vilsandi-poolsest liivarannast kruusa alla jääda.

Viimaste aastakümnete jooksul tekkinud laguunidest pakub Harilaiu omale Eestis mõõtmetelt konkurentsi Hiiumaal Luidja ranna liikuvate liivadega tekkinud laguun, mis on sadakond meetri lai ja ligi 1,5 km pikk.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 3 241 korda, sh täna 1)