Merepäevad on saanud inspiratsiooni tuulest

TUULT PURJEDESSE: Merepäevade pealava kujutab endast sellelgi aastal purjedes laeva, mille pardal astuvad üles tuntud artistid ja kus toimub nii ava- kui ka lõputseremoonia. Fotomeenutus möödunud aastast.
Alar Truu

9.–11. augustini Raiekivi säärel ja Kuressaare supelrannas toimuvad 22. Kuressaare merepäevad kannavad alapealkirja “Tuule puudutus”, ent sellegipoolest on festivali peategelane meri.

“Tervikuna on merepäevad oma ülesehituselt samasugused nagu paaril viimasel aastal,” selgitab Kuressaare Kultuurivara juhataja ja merepäevade peakorraldaja Tiiu Tammoja. “Huvilisi ootavad laada-, messi-, laste- ja mereala koos laevadega, lisaks folgiplatsile on üles seatud kaks lava – purjedes merelava ja rannalava –, sisulisemaid arutelusid pakub mõttekoda ja merepäevi väisab ka kinobuss,” loetleb ta peamised märksõnad.

“Aastate lõikes on merepäevadel olnud kindel alateema, tänavu on selleks “Tuule puudutus”. Idee sai alguse lossihoovi pukktuulikust, mis merepäevade ajal avatakse. Tuuliku paneb liikuma tuul ja see panigi meid tuulele mõtlema,” räägib Tammoja, meenutades, et möödunud aastal mõjutas tõusnud tormituul ka merepäevade korraldamist. “Mere ääres on tuul väga oluline – see mõjutab meie kliimat, inimeste elu siin merekaldal. Meid on inspireerinud, et tuule puudutus on valdavalt siiski positiivne ning tuul saab olla ka hea ja kasulik.”

Enim kajastub tuuletemaatika merepäevade mõttekoja kavas. Eesti teaduste akadeemia president Tarmo Soomere kõneleb teemal “Eesti tuulised rannad ja rahutu rannikumeri”, Mihkel Koppel räägib tuulikute taastamisest, huvitava nurga alt läheneb tuuleteemale rallitiimi M-Sport sünoptik Jüri Kamenik. Lisaks tuleb juttu meretuuleparkidest ning muustki mere ja tuule ühisosast. Mõttekojas räägitakse ka puudutusest selle tavapärases tähenduses ning oma mõtteid avavad Margus Vaher ja Krista Lensin. Anu Saagimi eestvedamisel toimub ka Õhtulehe veebisaate “Puuduta mind!” salvestus.

Sissepääs kogu festivalialale, paljudele kontsertidele ja folgiplatsile on prii, nagu ka avatseremoonia ja sellele järgnev kontsert. Merepäevad juhatab sisse vallavanem Madis Kallas ja avakontserdil astub üles Sofia Rubina koos Uku Suviste ja Siim Aimla bändiga.

Järgmistel päevadel saab merelaval kaasa elada Marko Matvere, Jaan Tätte ja Liisi Koiksoni, Sadamasilla, Terminaatori, Getter Jaani, Sõpruse Puiestee, Uudo Sepa ja Läti instrumentaalansambli Dagamba kontsertidele.

“Finaal on laupäeva õhtul, kui pärast viimase esineja, Dagamba etteastet algab laser-show “Tuule puudutus valguses ja helis”, mille autor on Tiit Kikas. See on vaatemänguline massiivne multimeediaetendus, mis kestab 20 minutit ja millesse on videomapping´uks kaasatud ka merelava purjed,” kirjeldab Tammoja.

Küsimusele, kellele on merepäevad mõeldud, vastab peakorraldaja, et festival on suuresti suunatud kohalikule elanikkonnale ehk siis Saaremaa oma inimestele, samuti lähematele ja kaugematele külalistele. “Merepäevad on mõeldud heas mõttes kõige laiemale publikule. See on pereüritus, kus tegevust peaks jaguma kõigile.”

Kui seni olid merepäevad suurim üritus, mida Kuressaare linn ise korraldas, siis nüüd on see saanud Saaremaa valla suurimaks omaürituseks ning õigustatult tekib küsimus, kas Kuressaare merepäevadest on tulevikus saamas Saaremaa merepäevad. “Saaremaal on palju ilusaid sadamaid, aga kui üritus väga suureks ajada, on muidugi oht, et tervik laguneb käest. Kogu vallale laienedes peaks üritus koonduma ühise nimetuse alla ja tuleb mõelda, kuidas korraldada kogu üritust nii, et rõhuasetused oleksid paigas ja programmi üritused ei hakkaks omavahel konkureerima,” märgib Tammoja. “Igasugune üritus, nii ka merepäevad, peab olema kogu aeg mingis arengus. Viimased kolm aastat on areng olnud üsna ühesugune, ühel hetkel on mõistlik valida järgmine lahendus.”

Rääkides ootustest tänavustele merepäevadele, ütleb Tammoja, et ennekõike soovib ta, et publik oleks rahul ja inimestel oleks põnev. “Loomulikult loodan, et kontserdid lähevad hästi ja et inimesed jääksid programmiga rahule. Kõige rohkem naudingi seda, kui näen, et merepäevadelt ei joosta kiiresti läbi, vaid jäädakse pikemaks ajaks, leitakse tegevust ja veedetakse mõnusalt aega – tunned, et siin on hea ja sind on oodatud.”

Kristina Maripuu

Programmiga saab tutvuda www.merepaevad.ee ja merepäevade Facebooki lehel.


KOMMENTAAR
MIHKEL TAMM, vallavalitsuse kultuuri- ja spordiosakonna juhataja

Saaremaale ja Kuressaarele on merepäevad sama olulised kui saarlasele meri. Merest püüavad vaprad kalamehed toidu me söögi- ja pidulauale, meri piirab meid igast ilmakaarest ja on alati olnud osa saarlase identiteedist. Merepäevad on Saaremaa suve tihedas kalendris leidnud endale kindla koha ja sel nädalalõpul jõuavad merele ka paljud need, kes miskipärast aasta jooksul merele veel rahulikult purjetama jõudnud ei ole.

Seekordsetel merepäevadel osaleb 4–5 klassikalist puidust purjelaeva, kiirkaater ja võimas miinijahtija Ugandi. Samuti on kindlasti tasemel merepäevade programm ja eriti võiks inimestele huvi pakkuda merepäevi lõpetav laser-show, mis on hea vaheldus klassikalisele ilutulestikule.

Usun, et merepäevadelt leiab igaüks endale huvitavat ja meelepärast tegevust, ning loodan, et järgmistel aastatel on Kuressaare merepäevad laienemas juba ehk pigem Saaremaa merepäevadeks. Mu väike unistus oleks mere poolt vaadata Panga panga kaljuseinale projekteeritud kino.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 17 korda, sh täna 1)