Vägivallast on väljapääs

Vägivald on sõna, mis tekitab paljudes ebamugavust. See on kogemus, mis on läbi põimunud valu ja hirmuga, häbi- ja süütundega. Paraku räägivad mitmed uuringud sellest, et Eestis on suur hulk kodusid ja peresid, kus vägivald on elu igapäevaosa. Eelmisel, 2017. aastal registreeriti politsei andmetel ainuüksi Saaremaal 220 lähisuhtevägivalla juhtumit, kus oli tegemist kas vaimse või füüsilise vägivallaga. 43 juhul olid kannatajateks ka lapsed.

Kuigi lähisuhtevägivallast on hakatud viimastel aastatel üha enam ka avalikult rääkima, on see siiski veel väga varjatud, kuid kahjuks levinud teema. Vägivalla jätkumist toetab paraku ka ühiskonnas levinud arusaam, et see, mis toimub teise pere koduseinte vahel, pole kellegi teise asi. Või et sõimamine, alandamine ja peksmine ongi Eesti kodus tavaline, vaat et normaalnegi. Tegelikult ei ole aga inimese vastu suunatud mis tahes vägivald kellegi eraasi, vaid inimõiguste rikkumine – ka siis, kui see leiab aset kodus.

Lähisuhtevägivald on peaaegu alati sooliselt spetsiifiline kuritegu, kus vägivallatseja on 90 protsendil juhtudest mees ja ohvriks naine. Lähisuhtevägivald on igasugune lähisuhetes esinev väärkohtlemine ja vägivald, kus kasutatakse võimu (füüsilist, vaimset, materiaalset, seksuaalset) ning kontrolli teise isiku või isikute üle, tekitades neile füüsilist ja/või emotsionaalset kahju. Lähisuhtevägivald leiab aset eraelus, enamasti inimeste vahel, kes on omavahel lähisuhtes, veresuguluses või seaduslikult seotud. Ohvrite hulgas on ka mehi, aga enamasti jääb vägivallas füüsiliste näitajate poolest nõrgemaks pooleks üldjuhul siiski naine.

Miks ohver vägivaldsest suhtest ei lahku?

Väga paljudel juhtudel kestab lähisuhtevägivald aastaid, ka aastakümneid. Tekib küsimus – miks ometi ohver suhet ei lõpeta? Põhjuseid selleks on mitmeid – ohver on vägivallatsejast materiaalselt sõltuv, ohvril on hirm vägivallatseja ees, ta usub, et ei saa üksi hakkama. Elumuutus, kus kõik on uus ja tundmatu, näib hirmutav ja vahel ka võimatu. Kui inimene elab pikka aega vägivaldses keskkonnas, kus teda pidevalt alandatakse, hirmutatakse, süüdistatakse, pekstakse, siis mõjub see vaimsele tervisele niivõrd laastavalt, et inimesel kaob täielikult eneseväärikus ja usk endasse.

Paraku lisandub sellele ka ühiskonna valdavalt negatiivne hoiak ohvri suhtes, mis on tihtipeale süüdistav ja eeldab naiselt koduvägivalla kohapealt vaikimist ning mehe meele järele olemist. Iganenud ettekujutused soorollidest taastoodavad igas uues põlvkonnas samu käitumismustreid ja soodustavad vägivalla jätkumist. Nii jääbki naine üsna lihtsalt vägivallatsüklisse lõksu. Vägivalla sees elanud naine arvab ja usubki, et tema on süüdi ja väärib karistust.

Lähisuhtevägivalla all kannatavaid naisi aitab Saaremaal naiste tugikeskus

Alates 2016. aasta veebruarist pakub Saaremaal naistele turvalise keskkonna ja nõustamise teenust MTÜ Pärnu Naiste Tugikeskus. Igapäevaselt on Saaremaal tagatud ööpäevaringne valmisolek ohvreid telefoni teel nõustada, vajadusel ka majutada. Kord kuus saab kokku naiste tugigrupp, kus kohtuvad need vägevad naised, kes on oma elus vägivallaringi lõpetanud või on alles vägivallast väljumas. Tugikeskuse töötajad annavad ohvrile infot abi saamise võimalustest, toetavad emotsionaalselt ning pakuvad esmase psühholoogilise nõustamise ja kriisiabi võimalust. Kindlasti on tagatud ohvri konfidentsiaalsus.

Vägevad naised

Tiina (41-a, nimi muudetud) liitus Saaremaa naiste tugigrupiga eelmise aasta märtsis. Ta oli enne seda olnud vägivaldses suhtes veidi üle aasta. “Suhte alguses oli kõik hästi – mees oli viisakas ja hooliv, töötas juhtival ametikohal. Polnud mingeid märke vägivaldsest käitumisest,” meenutab Tiina kooselu algust. “Tasapisi toimus aga muutus – mees hakkas ähvardama, alandama, mida aeg edasi, seda rohkem. Kui olime pool aastat koos olnud, algas ka tõukamine, mis päädis peksmisega.”

Esialgu arvas Tiina, et löömine oli tingitud sellest, et mees oli purjus ega andnud endale aru, mida tegi. Edaspidi aga tuli mees kallale ka kainena. “Siis hakkas häirekell peas lõpuks tööle,” meenutab Tiina juhtunut. Ometi ei tulnud ta kodust kohe ära. “Kohutav hirm oli,” põhjendab naine. “Mees lubas mu lapsed ja ema ära tappa. Kuna tal oli püss ja ta tulistas mitu koera surnuks, siis ma tõepoolest väga kartsin teda.”

Tiina leidis Saaremaa naiste tugikeskuse kohta info internetist. Kuna mees kontrollis poetšekilt ostu tegemise kellaaegu, siis pidi Tiina pärast poes ostu sooritamist minema alati otsejoones koju. Väiksemgi ajaline nihe tekitas mehes juba pahameelt ja Tiina sai iga kord sõimu ja alandamise osaliseks. Tiina kirjeldab, kuidas tal oli tugikeskuse töötajaga võimalik suhelda vaid autoroolis olles.

“Sain tugikeskuse töötajalt infot tugikeskuse majutusvõimaluse ja muude teenuste kohta. Teadmine, et ma pole oma murega üksi, andis jõudu ja tuge. Kui suhe vägivaldse mehega lõppes, ma majutusteenust siiski ei vajanud, vaid leidsin ise endale elukoha. Küll aga sain tugikeskuse töötajalt nõustamist ja emotsionaalset tuge ning liitusin naiste tugigrupiga, kus osalen siiani. Jagame seal kogemusi, kuulame ja toetame üksteist. Paljudel vägivaldsest suhtest tulnud naistel on ka lapsed, kellele on vägivaldne kasvukeskkond mõjunud väga halvasti ja kellel on siiani palju probleeme, kuigi enam vägivallatsejaga koos ei elata. Arutleme tugigrupis ja püüame leida koos lahendusi. Õhkkond ja suhtumine tugigrupis on usalduslik ja sõbralik, keegi ei kritiseeri ega halvusta,” on Tiina tugigrupile tänulik.

Vägivald kodudes puudutab igaüht meist. Märgates ja toetades vägivaldses keskkonnas elavaid inimesi, aitame luua tervemat ühiskonda. Kui näed, et keegi vajab abi, või vajad seda ise, helista Pärnu naiste tugikeskuse Saaremaa numbril 53 098 919 või pöördu politseisse, helistades 112.

Rohkem infot: www.naistevarjupaik.ee või naistevarjupaik@gmail.com, saaremaanaistetugikeskus@gmail.com

Kadi Trave,
MTÜ Pärnu Naiste Tugikeskus töötaja


KOMMENTAAR
KERLI PIHEL, MTÜ Pärnu Naiste Tugikeskus juhtumikorraldaja Saaremaal

“Meie roll on pakkuda lähisuhtevägivalla all kannatavale naisele esmast psühholoogilise nõustamise ja kriisiabi võimalust, vajadusel pakkuda turvalist majutust, jagada infot tugisüsteemide kohta, anda esmast nõu juriidilistes küsimustes.

Vägivallaringist väljumine on pikk protsess. Tihti on meil vaja aidata naisel mõista, et tema pole süüdi vägivaldses suhtes, nagu mees on talle sisendanud. Olulisim on teadmine, et alati on olukorrast väljapääs. Tiina lugu on üks paljudest edulugudest. Tema puhul väärib suurt tunnustust see, et ta leidis endas jõu ja julguse teha mehe käitumise kohta ka politseis avaldus – algatati kriminaalmenetlus, misjärel määrati tingimisi vanglakaristus. Saab loota, et see vähendab mehe karistamatuse tunnet ning aitab võib-olla päästa mõne teise naise elu.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 40 korda, sh täna 1)