ARVUDE KEELES: Saarlased paistavad silma tublide veisekasvatajatena (2)

ÜHEST KÜLL: Liia Kallaste Ulje küla Nõmme talust on eluaeg loomi pidanud. Praegu piisab talle ühest lehmast.
IRINA MÄGI

Aastakümneid tagasi peeti pea igas maaperes lüpsilehma, lambaid, sigu, kanu, küülikuid, mõnes peres ka kitsi, kalkuneid ja ehk veel mõnda eksootilist looma või lindu. Nüüdseks on koduloomade arv märgatavalt vähenenud.

Omal ajal oli piimaandja lehm perele sissetulekuallikaks. Ühelehmapidajadki said piima kombinaati anda. Nüüdseks on piimapukid külatänavailt kadunud.

Ühelehmapidajaid peetakse külades viimasteks mohikaanlasteks. Õnneks neid “mohikaanlasi” veel jagub. Kokku on neid 42. Üks neist on vapper vanaproua Liia Kallaste Ulje külas Nõmme talus.

Liia on eluaeg loomi pidanud. Ilma pudulojusteta ei kujuta ta oma elu ette. Kui perenaine oli noorem, oli temagi laudas kümme piimaandjat, lisaks lihaveised. Praegu piisab talle ühest lehmast. Piima jagub nii endale kui ka naabriperele.

Talus on ikka loomi peetud

Juulikuus 78-aastaseks saanud Liia on loomadega askeldanud enam kui pool sajandit. “Oma tegemisi võin ju võtta hobina, aga ka talutööna. Talus on ju ikka loomi peetud,” nendib ta.

Tuleb tõdeda, et ühelehmapidajaid jääb aina vähemaks. Kolmapäevane Saarte Hääl avaldas sõnumi Kudjape küla viimasest lehmast, kelle omanikud Heimar Tohter ja Helga Pors on otsustanud piimaandja müüki panna.

Vaatamata sellele, et ühelehmapidajate arv on peaaegu nullpunkti jõudmas, on veiste arv Saare maakonnas olnud viimastel aastatel pidevalt tõusuteel. 30. juuli seisuga oli Saare maakonnas 22 481 veist. 14 aastat tagasi oli Saare- ja Muhumaal 14 300 veist.

Piimalehmade arv on aga aastatega tublisti vähenenud. Kui 2004. aastal oli piimaandjaid maakonnas 6200, siis nüüd on neid 5300.

PAI-PAI KITSEKENE: Kipi-Koovi matkakeskuses võivad pisikesed lapsedki suurte loomade juures mängida ja neid paitada, nagu teeb seda Merliis Ligi.
AARE LAINE

Enamik veistest on mitut tõugu lihaveised. Loomakasvatajate hinnangul tasub neid saartel pidada juba sellepärast, et vajalikku söödamaad jagub neile piisavalt. Alles hiljaaegu külastas Saaremaa lihaveisekasvatajaid rahvusvaheline seltskond. Anguse tõugu lihaveisekasvatajaid oli kümnest Euroopa riigist.

Aeg-ajalt kasvavad maakonnas lihaveisekasvatajate readki. Lõmala sadama lähedal karjamaal oma hoolealuseid juunikuus külalistele tutvustanud Liivi Jõgi ütles, et nende pere alustas angustega tegelemist 2011. aastal. “Loomad meeldivad. Nad on ju nii ilusad ja sellised rannakarjamaad neile sobivad,” toonitas Liivi Jõgi toona.

Saarlased, muhulased ja väikesaarte elanikud on lambaid aastasadu pidanud. Võimaluse korral veeti lambad suveks laidudele ja pisikestele meresaartele kosuma. Nii toimitakse praegugi.

PRIA andmeil ulatub lammaste arv Saare maakonnas praegu 14 600-ni. 2004. aastal peeti siinmail 6400 lammast.

Näiteks Harjumaa lambakasvatajatel on tänavu karjamaadel 6800 lammast, hiidlastel 3900 ja järvamaalastel 2400.

Abruka saare rohumaadel näksib tänavu suvel rohtu ligi sada villakera. Lisaks lammastele peetakse saarel lihaveiseid. Neid on kahe ettevõtja peale üle paarisaja.

Abruka saarevaht Rein Lember, kellel endalgi 30 lammast ja kaugelt üle saja lihaveise, tunneb loomade tegevusest siirast heameelt, öeldes, et neljajalgsed on saare heakorrastamiseks ära teinud tänuväärse töö.

Saare maakonna majandusülevaatest (2013) selgub, et Eesti mastaabis toodab Saare maakond suhteliselt palju lambaliha – ligi 13% kogu Eesti toodangust.

Sigu ja kodulinde peetakse meil endisel viisil, aga kui palju neid siiinmail on, seda keelab andmekaitse avaldamast.

Hobuste arvukus on maakonnas viimase 14 aastaga märgatavalt suurenenud. Eelmise aasta 31. detsembri seisuga oli Saare maakonnas üle 800 suksu. 2004. aastal oli neid 300 vähem.

Mõistagi ei peeta meil hobuseid enam ammugi eesmärgil, et neid adra või äkke ette rakendada. Turismitaludes saavad huvilised suksudega ratsutada. Mõneski kohas on külalistel võimalus istuda kalessi ja nautida peremehe-kutsari-giidi saatel mööda küla ringi sõites romantilist päeva või õhtupoolikut.

Ka kitsede arvukus on tõusuteel. Neid loomi on Saare maakonnas juba 200 ringis. Kümmekond aastat tagasi oli neid poole vähem.

Mesilasi peavad saarlased praegu 14 aasta taguse ajaga võrreldes rohkem. Eelmise aasta lõpus loendati Saaremaal ja Muhus 3400 mesilasperet, 14 aastat tagasi oli neid 2900.

Eksootika on turismitaludes

Eksootilisi loomi ja linde näeb maakonna puhkekülades ja turismitaludes. Kipi-Koovi matkakeskuses on lapsed ja ka täiskasvanud saanud juba kümmekond aastat paitada eesleid, kitsi, poni ja küülikuid.

Perenaine Esta Alev ütleb, et inimestel on vajadus loomadega suhelda ja Kipi-Koovi matkakeskuses saavad külalised seda teha.

Muhu jaanalinnufarmis võib jaanalindudele peopesalt palukesi pakkuda, sebrasid ja alpakasid silitada, känguruid imetleda.

Asva Viikingite Külas jalutavad ringi minilambad ja kitsed, puurides saputavad sulgi igasugused kummalised sulelised.

Avatud talude päeval juulikuu eelviimasel nädalavahetusel näitasid Saaremaa talunikud oma töid ja tegemisi 10 000 huvilisele. Erilist huvi just lastele pakkusid koduloomad ja -linnud.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 621 korda, sh täna 1)