Nahakunstnikud lihvisid Saaremaal oskusi

HAAMRI JA TORNIGA: Eile harjutasid kursuslased erinevaid nahatöötlemise tehnikaid. Esiplaanil Dace Paže Lätist.
MAANUS MASING

Eile lõppes Kuressaare kunstikoolis nahakunstikursus, kus viimistlesid oma nahatöötlemise oskusi 16 soome, eesti, läti ja leedu köitekunstnikku.

Õpetajateks olid parimad oma ala asjatundjad Eesti kunstiakadeemiast Tulvi-Hanneli Turo ja Külli Grünbach-Sein. Enamik kursuslastest olid professionaalid, nende kõrval osales ka mõni asjaarmastaja.

Esimestel päevadel harjutati ajaloolise koodeksköite tegemist. Nimetatud köitmisviis pärineb juba 15. sajandist, Saaremaal teostati selle nüüdisaegsemat varianti. Koodeksköited said valmis teisipäeva õhtuks, kolmapäeval tegid kursuslased ringsõidu mööda Saaremaa vaatamisväärsusi.

“Kuna koodeksköide pärineb ajastust, mil ka Karja kirik rajati, siis oli väga põnev osa saada sealsest atmosfäärist. Samuti võimaldavad sealne ornamentika ja kujundid ohtralt tõmmata paralleele köitekunstiga,” ütles kursusel osalenud Kuressaare kunstikooli nahkehistöö õpetaja Piret Männa Saarte Häälele.

Neljapäeval ja reedel katsetati erinevaid nahalõiketehnikaid. “See on natuke kaduma kippuv tehnika, mille kasutamine on pisut tülikas. Aga püüame seda taaselustada,” selgitas Männa.

Juba 2003. aastal alguse saanud suvekursusi on nüüdseks peetud juba viis korda. “Ega see seltskond väga suureks minna ei saa. Huvilisi oleks rohkem, aga 16 inimest on optimaalne arv, millega õppejõud jõuavad ka tegeleda,” nentis Männa.

Kuna paljud kursusel osalenud on ka ise erinevates koolides õpetajad, jäävad õppetöö käigus valminud tööd neile näidisteks.

Eestis on köitmiskunsti professionaalsel tasemel harrastatud sadakond aastat. Tänavu kevadel oli rahvusraamatukogus ka näitus “Eesti köide 100”, mis nüüd rändab ringi mööda Eestit.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 607 korda, sh täna 1)