Täiskasvanutel purjetamishuvi jagub (1)

TREENER JA ÕPILASED: Silver Vahstein (vasakul) ütleb, et Rainer Paenurk, Reilika Metsallik-Koppel ja Hannes Koppel on olnud head õpilased.
Maanus Masing

Saaremaa merispordi selts avab juba teise täiskasvanute purjetamis­õppe grupi, kus suurtele inimestele õpetavad meretarkusi ja -oskusi noorpurjetajad.

Tõdemus, et “vanale koerale uusi trikke ei õpeta” vähemalt purjetamise koha pealt ei kehti. Sel suvel avatud täiskasvanute purjetamisgrupist on esimesed 10 korralist kursust lõpetamas ja uued varsti alustamas.

Jaanis Prii ja Margus Männik Saaremaa merispordi seltsist ütlesid, et mandril on taolised kursused üsna levinud, Saaremaal esmakordsed. Selts leidis sellega viisi, kuidas purjetamise juurde uusi inimesi tuua ning samas anda oma noortele kasvandikele võimalus õpitut edasi anda. “Suurtega on ikka lihtsam,” ütles Saarte Häälele purjetaja Silver Vahstein, kes koos Daniel Rüütliga treeneriametis on. Vahstein lisas, et lapsed võivad küll olla kiiremad õppima, kuid nad saavad asjadest vahel omamoodi aru.

Elu ise õpetab

Kursust alustatakse Kuressaare jahisadamas kerge teooriaga ja Optimistiga sõites. Paari korra järel peaks Vahsteini sõnul purjetamise algtõed selged olema ning sealt edasi hakatakse juba oskusi lihvima.

Esimeses grupis osalenud Reilika Metsallik-Koppel arvas, et jahisadamas saab asjad üsna kiiresti selgeks. Elu ise õpetab. Kuna seal on nii väike sõiduruum, siis on vaja kiiresti otsustada. “Seal pole aega pikalt mõelda, et mida sa nüüd soodi või rooliga teed,” naeris ta. Jahisadamast edenetakse Roomassaarde, kus hakatakse purjetama Feva-nimelisel kahepaadil.

“Alguses oli küll igasugu otsi väga palju,” märkis samuti esimeses grupis õppinud Rainer Paenurk, lisades, et väikese õppimise järel asi nii keerukas enam ei tundu. Üks asi on paadi ülespanemine, kuid sellega peab oskama ka tuulele vastavalt liikuda. Samuti esimeses grupis osalenud Hannes Koppeli sõnul saab nüüd juba aru, kuidas ja mismoodi tuleb näiteks liikuda erinevates tuultes. Kui enamik inimesi ei saa purjetamisvõistlust vaadates aru, miks purjekad vahel märgile suisa vastassuunas liiguvad, siis Koppeli sõnul on igasuguste taktikate jälgimine ja sellest arusaamine põnev.

Kuigi nädala alguses, kui Saarte Hääl Roomassaaret külastas, oli tuulevaikus ja trennid jäid ära, on olnud ka üsna tuulist ilma. Nii mõnigi kord on purjetajad paadiga ümber läinud ja pidanud supluse läbi tegema.

Laste pärast trenni

Koppelid rääkisid, et nemad tulid õppima oma laste tõttu, kes purjetamistrennis käivad. Naljaga pooleks märkisid nad, et poiste jutust ei saanud kodus enam aru. Rainer Paenurk arvas, et purjetamine on selline ala, mida iga saarlane peaks oskama. Väikelaeva juhi tunnistus on tal juba varasemast käes ja tutvus merega seega tehtud. Purjetamis­õppes osalemiseks ei ole mingid varasemad oskused vajalikud. Isegi mitte ujumisoskus.

“Eks tuleb nüüd purjekas osta,” naeris Hannes Koppel küsimuse peale, mis siis nüüd edasi saab. Margus Männik ütles aga, et tegelikult ei ole purjetamiseks vaja purjekat omada. SMS-i liikmetel on ikka ja jälle regattidel vaja jahtide pardale meeskonnaliikmeid. Kes tahab oma lõbuks sõita väiksema svertpaadiga, siis põhimõtteliselt on võimalik selline paat seltsilt ka rentida.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 892 korda, sh täna 1)