Võitlus ellujäämise nimel (7)

Taavi Kurisoo

“Mis heina saagiks ja hinnaks kujuneb, näeme me augusti lõpuks. Tänaseks on negatiivsed rekordid juba löödud. Millised põllumajandusettevõtted uksed sulgevad, selgub ilmselt oktoobri lõpuks,” kirjutab Tepo talu peremees Taavi Kurisoo.

Mu elus on vaid mõned aastad möödunud nii, et ma ei ole heinategemisega kokku puutunud, ja sellist põuda ma küll ei mäleta.

Mai algusest on minu maadel sadanud vaid korra selliselt, et see on rohu ära kastnud. Osal Lääne-Saaremaast ei ole niigi hästi läinud.

Heinasaak on rekordiliselt väike, olles kohati vaid kolmandik keskmise aasta saagist. Põllult, kus eelmisel aastal sain 40 rulli, sain sel aastal vaid 13. Kokku jäi mul puudu üle poole heinast, kuigi niidetavaid põlde oli rohkem kui eelmistel aastatel.

Ebavõrdne kohtlemine

Millised meie valikud siis on? Kuna sadanud ei ole, siis augustis teist niidet loota on juba üsna ebatõenäoline. Ädal on juba kuivamas, mitte kasvamas. Eks igaüks katsub leida mingi lahenduse, kuidas see talv üle elada.

Kes vähendab karja või müüb oma loomad sootuks maha, kes ostab heina tavahinnast mitmeid kordi kallimalt ja üritab peale makstes selle talve üle elada. Kõigile aga heina ei jätku. Paljudel ei ole ka karja müümine lahendus, sest müügisurvel on hind tavalisest odavam ja need, kes peavad ohustatud tõugu loomi, peavad arvestama lisaks ka PRIA-trahvidega.

Ilmselt on kõigile ka teada, et meie põllumehed on jäetud Euroopa Liidus olukorda, kus toote ja tootmisvahendite müügis on üle-euroopaline vabaturg, samas kui toetused meie põllumeestele on tunduvalt väiksemad. Tublide inimestena oleme siiani ebavõrdses konkurentsis enamasti ellu jäänud, kui välja arvata hiljutine eriti madalate piimahindadega periood. Ka siis pidid paljud väiksed ja keskmise suurusega farmid oma karjad müüma ja suurtootjad oma karju vähendama.

Tänavusel aastal, kus tõenäoliselt jääb pool kuni kolmandik heinakogusest puudu, viiakse ka sellest piskust suur osa Rootsi ja Taani. Sealsete põllumeeste põllumajandustoetused on suuremad ja neil on tänu sellele varusid, millega rasked ajad üle elada. Ilmselt saame näha hulga väikeste ja keskmise suurusega tootjate tegevuse lõppemist.

Paljud leiavad ennast sügisel olukorrast, kus oma elutöö tuleb lihtsalt ära anda ja nullist millegi muuga tegelema hakata.

Valikud on kohati karmid

Põllumajandus tänases konkurentsiolukorras ei ole meil teab mis kasumlik tegevus, vaid pigem kohustus esivanemate ja ühiskonna ees või ka elustiil. Väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel ei ole enamasti eelmiste aastate varusid, millest kehv aasta üle elada.

Pigem on võlad pankade ees, sest investeeringutoetuste eest pole tohtinud osta odavamat kasutatud traktorit ja seadmeid, vaid ainult uusi. Uut traktorit aga ilma laenuta ei osta, isegi kui toetus juurde on 50 protsenti.

Olukorra näitlikustamiseks kujutage endale ette olukorda, kui teie tööandja annab teada: “Kuna vihma pole sadanud, siis palga asemel maksad sa sel aastal tööl käimise eest peale ja kui töölt lahkud, siis maksad trahviks kahe eelmise aasta palga. See, kuidas sa oma pere toidad, on su oma mure.”

Selles olukorras on loomulik, et paljud loodavad valitsuse abi erakorralise aasta üleelamiseks.

Ilmselt valitsuse otsusega vihma välja või heina juurde ei võlu, kuid erakorralises olukorras võiks piirata heina väljavedu ja katta osaliselt kordi kallimaks kujunenud heinahinna vahe. See leevendaks olukorda natukenegi ja aitaks ehk mõned farmid sulgemisest päästa.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 323 korda, sh täna 1)