TÄNAVAKÜSITLUS: Mida arvate nutiliiklemisest ehk roolis nutitelefoni kasutamisest? (5)

Liilia Koitmaa: “Mina pole mitte kunagi telefoniga roolis rääkinud. Ma näen, kes mulle helistab. Kui tundub vajalik, tõmban tee äärde ja võtan vastu. Ma tõesti ei saa neist aru – kas tõesti peab igal pool telefonis olema. Käed-vabad-seade pole ka lahendus, kui kaks klappi peas, süvenevad oma asjadesse, see võtab tähelepanu ikkagi ära. Minu arust lahendust polegi, inimese oma peas peab midagi toimuma. Tead, ka jalakäijad võivad olla ohtlikud, ei vaata ei vasakule ega paremale, lähevad, klapid peas ja telefon ees.”

Eve Muul: “Täiesti rumalus. Neid tuigerdavaid autosid on näha küll ja küll tee peal. Ilmselgelt juht kas näpib siis oma telefoni või otsib GPS-ist mingit aadressi. Käed-vabad-süsteem on kindlasti lahendus.

Mina täiesti auto ostmisel otsisin kohe, et mul oleks autos sisseehitatud telefonisüsteem. Mul on see kogu aeg ühenduses, räägin ja lobisen nii. Telefoni otsimise vajadust pole tekkinud. Kunagi vanema autoga jäin tee äärde seisma, kui vajadus oli. Samas tänapäeva uutel autodel on kõikidel see sisseehitatud telefonisüsteem. Kui raske on seda siis kasutada? Ei muutu seal ka midagi vist, inimene on harjumuse ohver. Jalakäijal väga vahet pole, kui tal just ei ole klapid peas. Olen näinud küll, et nad nagu zombid astuvad ülekäigurajale.”

Neeme Sepp: “Ikka pean ohtlikuks jah. Ka jalakäijad ja jalgratturid, ülekäigurajal üldse ei vaata. Helistamine nii väga ei sega, aga näpivad ja kirjutavad sõnumeid roolis, see on kõige hullem. Noored nagu rohkem sedasi. Ei oska öelda, mida ette saaks võtta, ei tea. Politsei siin jälgib küll, pildistavad ja on erariietes, ja siis hiljem võetakse maha.”

Tõnis Kipper: “Mina kasutan autos nutiseadmeid küll, aga mina pole roolis. Pean ohtlikuks muidugi, mul on autojuhiload olnud, ma ei tea, mis seal kirjas oli aga roolis ei tohi tegeleda teiste asjadega peale juhtimise, ükskõik millega. ­­Nende tähelepanu on loomulikult hajutatud. Jalakäijad on ka muidugi probleem, sellepärast et on telefonis kogu aeg, ta ei märka vaadata, sa astud talle peale.

Kõik hakkab inimese mõtlemisest, kodusest kasvatusest peale. Kui seda pole, siis neid trahve on ju tõstetud siin kogu aeg ja karmistatud, mis sellest siis abi on?

Ühtegi probleemi pole kunagi ära lahendatud trahvidega. Kui inimene ei hakka teistmoodi mõtlema, siis ei aita mitte midagi. Praktika näitab, et ta maksab ükskord selle trahvi ära ja jääbki maksma. See on liikluskultuuri küsimus – kui teda pole, siis teda pole.

Aga noh, ma ütlen, et see hakkab maast madalast peale, ei peaks imikust peale tal olema seda nutitelefoni. Ta ei pea lõviosa päevast istuma mingis nutis, ei pea. Näiteks Prantsusmaa keelas ära koolides nutiseadmed ja täpselt samamoodi tuleks ka meil teha. Sest ei ole ju normaalne, et inimene elab kogu aeg seal telefonis. Kui ta saab lõpuks autojuhiload, ega ta siis teistmoodi mõtlema hakka, ta elab edasi oma nutimaailmas.

See hakkabki sellest peale, et kui imikule ostetakse mobiiltelefon, siis me juba sellega loome eeldused, et ükskord hakkab ta sellega autoroolis rääkima… sest ta ei oskagi teistmoodi elada.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 934 korda, sh täna 1)