Oleme valmis hädaolukordadeks

Täna lõpeb Roomassaares Lääne päästekeskuse eestvedamisel korraldatud kahepäevane rahvusvaheline rannikureostuse koostööõppus. Selle eesmärk oli reostustõrje- ja suuremahuliste päästeoperatsioonide juhtimise, rahvusvahelise abi kaasamise ning erivarustuse oskusliku kasutamise harjutamine. Samuti harjutati praktilisi ja protseduurilisi tegevusi reaalsusele ligilähedases keskkonnas.

Ollakse harjunud, et päästevaldkond tegeleb tulekahjude kustutamise ja ennetustööga. Tegelikult aga vastutab päästeamet lisaks tule-, vee- ja pommiohutusele mitmete hädaolukordade lahendamise eest Eestis, nagu seda on ulatuslik rannikureostus. Elame üsna suurõnnetuste vabas keskkonnas, kuid seda enam peavad ametkonnad end vormis hoidma.

Vähetähtis pole rahvusvahelise koostöö harjutamine. Rahvusvahelist abi võime vajada, kui tegemist on ulatusliku reostusega. Lisaks jagame ühte merd ning laevaliiklus sel on tihe. Elame küll naaberriikidega lähestikku, kuid me ei saa kindlad olla, et meil on ühised arusaamad.

Läänemerel möödub Saare- ja Hiiumaast igal aastal sadu, tuhandeid laevu, millest paljud on tankeritüüpi ja mille lastiks naftasaadused. Hoolimata sellest, et Läänemeri on üks kõige paremate jälgimissüsteemidega meri, juhtuvad õnnetused ikka. Avariide tagajärjeks on sageli naftareostus.

Olgugi et rannikureostus on keskkonnaprobleem ning hädaolukorra lahendamine ja selle likvideerimise ülesanded on ametkondade vahel jagatud, pole vähem tähtis inimeste teadlikkus, kuidas õigesti ja ohutult käituda. Esmatähtis on rannikureostusest teada anda numbril 112 ning ise, lähedasi ja koduloomi sealt eemale hoida.

Kariloomapidajad, kelle loomad rannaniitudel toituvad, võiksid mõelda, kuis reostuse korral tegutseda. Kuhu loomad transportida või kuidas nende liikumist piirata. Inimesed, kel on rannikualadel kinnistud ning kelle igapäevast elu situatsioon häirima hakkab, võiksid teada, et nende esmane abistaja on kohalik omavalitsus. Kaasatakse ka vabatahtlikke.

Kodanikuna peaksime reostuspiirkonnas käituma arukalt. Kindlasti ei tohiks minna sinna selfisid tegema. Nii võime reostunud ala lihtsalt suurendada ja ohtu seada oma tervise.

Juri Zabellevitš,
Saaremaa päästepiirkonna Kuressaare korrapidamisgrupi vanemoperatiivkorrapidaja

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 281 korda, sh täna 1)