Kellele määratakse eestkostja?

Eestkostja määramise vajadusest saab rääkida juhul, kui inimene ei suuda kas vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Eestkostja määrab kohus ja määramist reguleerivad tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) ja perekonnaseadus (PS).

Selleks, et psüühikahäire või kestva vaimupuudega isikule saaks eestkostja määrata, peab olema talle arsti poolt pandud vastav diagnoos. Seega tuleb enne eestkoste menetluse algatamist kindlasti pöörduda arsti, kas siis perearsti või otse eriarsti (psühhiaatri) poole. Erijuhused on reglementeeritud omaette õigusaktidega.

Eestkoste seatakse täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Eestkoste seadmise otsustab kohus kas isiku enda, tema vanema, abikaasa, täisealise lapse või vallavalitsuse avalduse alusel.

Eestkoste ei ole vajalik, kui täisealise huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või teiste abiliste kaudu. Selleks on erinevad võimalused ja notariaalvolitused, näiteks abi vajav inimene ise saab teha pangas volituse, et keegi korraldab tema pangaasju, mõningatel juhtudel saab volitusi teha ka vallasekretär (Saaremaa vallas vallasekretär Liis Juulik, Lossi 1, tel 45 25 014).

Kes on eestkostja?

• Eestkostja on inimesele kohtu poolt määratud seaduslik esindaja.
• Kohus määrab eestkostjaks inimese, kellel on selleks sobivad isikuomadused ja võimed vajalike ülesannete täitmiseks. Eestkostja määramisel arvestatakse eestkostja ja eestkostetava (inimene, kellele on määratud eestkostja) omavahelisi suhteid ning eestkostetava soovi.
• Inimese saab eestkostjaks määrata tema nõusolekul.
• Kui eestkostjaks ei leita sobivat inimest, määrab kohus eestkostjaks selle valla- või linnavalitsuse, millega eestkostetav kõige rohkem seotud on.
Eestkoste sisu
• Eestkostja esindab eestkostetavat, kaitseb tema vara, õigusi ja huve. Eestkoste seatakse kohtu poolt vastavalt vajadusele kõigi asjade ajamiseks või ainult osaks tegevusteks (näiteks rahalised tehingud, abiellumine, isaduse omaksvõtmine vm tähtsad otsused, mis inimese õigusi ja kohustusi oluliselt mõjutavad). Eestkoste valdkonnad pannakse kirja kohtumäärusesse.
• Eestkostja peab hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. Kui eestkostja vastutab hoolduse korraldamise eest, siis allkirjastab ta eestkostetava asemel kõik sotsiaalteenuste osutamisega seotud dokumendid.
• Eestkostja tegevust ja eestkoste jätkamise vajadust kontrollib kohus. Eestkoste määratakse kuni viieks aastaks, sest eestkoste vajadus võib muutuda või lõppeda.
• Eestkostja esitab igal aastal kohtule aruande oma ülesannete täitmise kohta.
Eestkoste määramise
algatamine
• Kui näed, et sinu täiskasvanud laps, abikaasa või vanem vajab eestkostjat või vajad ise eestkostjat, pöördu vabas vormis avaldusega kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja või eestkostetava elukohajärgse kohtu (Saaremaal Pärnu maakohtu Kuressaare kohtumaja, Lossi 2) poole.

Saaremaa vallas korraldavad eestkoste tööd Ervin Raudsik (tel 51 988 173, ervin.raudsik@saaremaavald.ee) ja Tiina Saare (tel 53 865 166, tiina.saare@saaremaavald.ee).

Küsimuste korral võib esmalt pöörduda vallavalitsuse sotsiaaltööspetsialisti poole (Kuressaare, Tallinna 10) või teenuskeskuses oleva spetsialisti poole.

Ervin Raudsik,
eestkostespetsialist

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 23 korda, sh täna 1)