Munakivisillutise säilitamiseks lootust pole (47)

MAANUS MASING

Kuressaare kesklinna uuendamise käigus tuli ka Lossi tänava asfaldi alt välja üle saja aasta vana ja kohati hästi säilinud tänavasillutis. Sellegi säilitamist ei pea Saaremaa vallajuhid aga mingil juhul võimalikuks.

Veel teisipäeva hommikul oli renoveeritaval Kuressaare peatänaval asfaldi alt väljatulnud ajalooline munakivisillutis alles. Õhtuks oli aga kõik juba ära veetud, vahendas “Aktuaalne kaamera”. “Kas muinsuskaitse seisukohast vaadatuna on sellel (munakivil – toim) väärtust? Kindlasti on!” ütles muinsuskaitseameti Saaremaa piirkonna vaneminspektor Keidi Saks. Ta märkis, et kui koostati muinsuskaitse eritingimused, siis oli neil pelgalt teadmine, et munakivikatend võib olla säilinud. Seda, kui suures ulatuses, nad siis ei teadnud.

Saaremaa abivallavanem Mart Mäeker välistas munakivisillutise säilitamise kohe. Ta tõdes, et sillutist ei saa alles jätta puhtehituslikel põhjustel, kasvõi seetõttu, et see asub olemasoleva tänavaga võrreldes hoopis teisel tasapinnal. “Tänavapind on nii kõrge, nagu ta on. See vana munakivisillutis on aga allpool, seda ei saa mitte kuidagi alles jätta,” ütles abivallavanem Saarte Häälele. “Ei ehituse kvaliteedi, nõudmiste ega ka kasutuse suhtes – mitte kuidagi ei saa!”

Mäekeri sõnul arutasid nad asja juba muinsuskaitsega ning kõne alla ei saa tulla ka variant panna sillutis kasvõi osaliselt klaasi alla, sest klaas kraabitakse lihtsalt ära.

Abivallavanema hinnangul võib sillutise fragmendi äärmisel juhul kuskile mujale ehk uuesti maha panna ja seda seal eksponeerida, aga senisel kujul ta jääda ei saa. See eeldanuks, et kogu tee tasapind tuleb viia munakivisillutise tasandile. “Aga kas on mõtet kogu sel asjal?” laiutas ta käsi. Mäekeri sõnul pole võimalik isegi jupikest munakiviteest alles jätta, sest siis oleks pidanud sellega kohe projekti tehes arvestama.

Mäeker lisas, et munakivisillutiste pärast on üldse igasugust “kisa. “Lapsevankriga liikuda ei saa, valesti on tehtud, sada häda. Kõige rohkem kaebusi tänavate kohta tuleb igal pool just selle pärast,” kinnitas ta.

“Aktuaalne kaamera” tõi teisipäeva õhtul välja tõsiasja, kuis keegi ei paista avalikult tunnistada tahtvat, et n-ö viga tehtigi ehk juba projekteerimise käigus, mistõttu ainulaadset ajaloolist sillutist kasvõi osaliselt enam säilitada ei saagi. Valus fakt on seegi, et Kuressaares pole mitte kusagil säilitatud ja eksponeeritud sajanditevanust omaaegsete meistrite rajatud munakiviteed. “Kui kesklinnaehitus juba käib, siis ajalugu võiks ikka rohkem olla eksponeeritud, mitte et on ainult betoonplaadid,” leidis ka arheoloogilise järelevalve teostaja Garel Püüa.

Kui mõne renoveeritava tänava asfaldi alt peaks Kuressaares veel munakivisillutist kooruma, ei välista muinsuskaitse samas võimalust seda siiski eksponeerida. “Kuna õnneks ei ole katend kõik veel üles võetud, on meil võimalik reageerida,” ütles muinsuskaitseinspektor Keidi Saks tänavate renoveerimist kommenteerides.

Hannes Iir, Kertu Kalmus


Kuressaares paljandus tänavaehituse ajalugu

Lossi tänaval toimunud kaevamiste käigus õnnestus arheoloog Garel Püüal välja kaevata kõik erinevad kihid, mis seal aegade jooksul paigaldatud on.

“Esmalt on looduslik savi,” osutas Püüa kihile, mis asub tänapäevasest asfalditasemest pea meeter allpool. Seejärel tuleb 16. sajandi lõpu või 17. sajandi alguses täidetud pinnastee. Püüa sõnul on seal näha nii kruusa, kive kui ka igasugu ehitusprahti ja muud seesugust. Teid täideti kõikvõimaliku kättesaadava materjaliga vastavalt vajadusele.

Seejärel tuleb juba 18. sajandil laotud sillutis, mille peal on omakorda sillutis sajand hilisemast ajast. Selle peal on juba tänapäevane asfalt. Püüa sõnul on vaatepilt huvitav ja õpetlik, kuna tavaliselt on üks või teine kiht segi pööratud ja tervikpilti pole näha.

Fotol on esiplaanil näha sillutis 18. sajandist. Püüa ise seisab kunagisel looduslikul tasapinnal ja tema taga paistab 300 aasta vanune täidetud pinnas.


TÄNAVAKÜSITLUS: Kas tahaksite, et Lossi tänaval väljatulnud sillutis säilitataks vähemalt mingis ulatuses?

Paul Sepp: “Raske küsimus. Mingil määral mulle ajalugu meeldib, tulin just lossihoovist praegu. Ent siin on mitu aga. Tegelikult võiks ikka olla. Mingi tänavajupp linnast kuni pargini või kuidagi. Aga võib-olla see on liiga palju jälle. Kui tee ükskord jääb selliseks, et siin ei sõideta, siis ta oleks üsna moekas ja kena küll, just ajaloo mõttes.”

Sirkka Pintmann: “Jaa, tahan, sest see on nii ilus ja ajalooline. Saan aru, et mingeid asju peab parandama või uuendama, aga kui siiski on mingeid ajaloolisi väärtusi, siis võiks neid kuidagi eksponeerida või osaliselt säilitada. See oleks lõpmata kena, kui siin Arensburgi hotelli ees oleks munakivisillutis alles ja taastatud.”

Annika Palu: “Mul on täitsa ükskõik, ma käin nii harva seda teed pidi. Tegelikult võiks ikkagi jääda, ta on ju ikkagi nagu vanalinn. Ma arvan, et ikka nii suures osas, nagu ta vanasti oli, et kõik ongi sillutis.”

Kristel Koitla: “Ma arvan, et peatänaval, kui autodel on vähegi liikumist, siis nad niikuinii künnaksid ja rikuksid selle ära. Ma ei tea, kas on mõtet. Ma ei ole siiamaani endale korralikult selgeks teinud, milline on liikluskorraldus tulevikus. Seega ma ütlen, et see võiks jääda, kui tegemist on kõnnitava alaga. Kui tegemist on aga autosõidualaga, siis kardan, et see eriti ei oma mõtet. Munakivil on nii kaua funktsionaalset väärtust, kuni sealt kümnete autodega üle ei rallita. Aga kui see on põhitänav, siis ma kardan, et see lõhub nii autosid kui ka munakiviteed ennast.”

Arvi Mägi: “Ma arvan küll, see pilt, mis siit näidati, oli väga muljetavaldav. Kui suures osas, seda ma ei oska öelda. Aga kui näidatakse seintel asju, kus keegi kunagi elas, siis võiks olla ka näiteks, et siin oli kunagi selline munakivi. Mingi näidegi kasvõi. Meil pannakse siin “lamavaid politseinikke”, aga see võiks olla juba automaatne pidurdamisala sõidukijuhil.
Peaks olema näidatud, et siin oli kunagi niimoodi. Klaasi all näiteks, ükskõik mismoodi – sõbrad, vaadake!
Ma sõidan ka ise autoga ja Kaevu tänaval, kui ikka üle munakivi lased kuskil 80 meetrit, on natuke imelik. Kui siin oleks selline tänav, oleks ka natuke imelik. Mina ei ole arvaja, kas peaks kogu see osa munakivi all olema, aga midagi võiks näha olla.”

Karina Kuuse: “Tegelikult minule need munakivid eriti ei meeldi. Ma võtaks need kõik üles. Ma saan aru, et see ei ole päris võimalik, ikkagi vanalinn, aga ebamugav on sellel liikuda. Autoga või jalgsi, eriti tülikas on aga lapsevankriga. See lihtsalt jääb sinna vahele konarusse kinni. Mina olen selle poolt, et see kõik üles võetakse ja normaalne teekate tehakse. Isegi mitte väikest osa ei tahaks.

Küsinud Hannes Iir
Pildistanud Maanus Masing

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 265 korda, sh täna 1)