Suveaeg vs. talveaeg ehk Kellakeeramise poolt ja vastu (25)

Euroopa Liidus lõpetatakse suveajale üleminek, kui enamik liikmesriikidest annab selleks oma toetuse ning juhul, kui leitakse üksmeel, et muutus toimub kogu Euroopa Liidus. Eesti Vabariigi valitsus teatas hiljuti, et toetab kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides iga-aastase suve- ja talveajale ülemineku lõpetamist. Saarte Hääl uuris, mida arvatakse kellakeeramise lõpetamisest Saaremaal?

Monika Reimann: “Mind ei ole seganud kunagi, kas seda keeratakse või ei keerata. Ma ei usu, et ta tervisele mingit mõju avaldab, inimene kohaneb kõigega. Tööpäev on mul ka üks päev varem, üks päev hiljem. Üks päev ärkad varem, teine päev hiljem, ma ei kujuta ette, et see tervist mõjutaks. Erinevusi ei ole, kohanen kõigega, koer võib-olla tahab varem või hiljem õue saada.”

Arnek Grubnik: “Ma arvan küll, et olen otsusega rahul. Suurim erinevus on, et rutiini ei lõhuta. Sa ei pea mõtlema selle peale, et nüüd tuleb varem või hiljem üles tõusta. Kindlasti on mõju tervisele parem.”

Mihkel Tanila: “Mulle sobib, siis ei lähe rütm paigast ära aasta jooksul. Ma arvan, et mingi hetk lihtsalt hommik on pimedam ja õhtu valgem. Väga ei ole erinevusi. Tervisele see mõju ei avalda. Eestis on nii pime kogu aeg, et ei ole vahet, kas on tund aega rohkem päikest või vähem. Lihtsalt inimene on siis kogu aeg ühes rütmis, ei pea kaks korda aastas rütmi vahetama.”

Oliver Paljak: “Erilist vahet ei ole, ma arvan. Võib-olla see, et ei pea enam ühel päeval tund aega hiljem või varem ärkama – ärkamine on ühtlane. Ma arvan, et tervisele on see parem –ühtlane režiim. Majandusele? Kui ma viimati kuulsin, siis just majanduslikel põhjustel seda arutatigi, et kauplemine oleks ühtlasem.”

Asta Vats­feldt: “Kellakeeramine mõjub tervisele halvasti! Mõjub, võta või jäta – une poolest. Kuidas nüüd öelda – režiim on meile justkui sisse kodeeritud. Mina olen juba selles eas, et kõik asjad mõjuvad. Eriti halvasti mõjub see aga väikestele lastele. Ma nägin oma lastelaste pealt ära, kuidas see mõjub. Paljude tervis läheb selle nahka, seda tunnen ka oma südamerütmist.

Tarmo Virki: “Ma arvan, et ei saa olema erinevusi. Võib- olla on novembris või aprillis natuke lihtsam üles ärgata, aga suuri muudatusi ei oota kellelegi. Kindlasti võib see ka tervisele mõju avaldada, aga ma ei oska enda põhjal küll öelda. Majanduslikult? Need on nii pisikesed detailid. Ma arvan, et see on rohkem teema nende jaoks, kes hommikuti varem üles ärkavad, kes lähevad kella seitsmesesse vahetusse näiteks. Võib-olla nende jaoks on see ka teema, kes bussiliine planeerivad.”

Kati Käbin: “Igal juhul olen rahul, aga eriti siis, kui me jääme suveaega. Enesetunne on parem, kui ei pea režiimi muutma. Muidu andis tunda küll, seni on kellakeeramine negatiivset mõju avaldanud. Ma loodan, et see tehakse ära lõpuks. Majanduslikult mõjub mittekeeramine pigem positiivselt, aga ma arvan, et see on nii väike muudatus, et see nüüd majanduslikult küll mingit mõju ei anna. Meil on niikuinii enamiku ajast nii pime siin talvel.”

Ahto Aulik: “Mina arvan, et mõnes mõttes on see hea mõte. Sellist kellaajaga harjumist ei ole siis enam. Igal kevadel ja sügisel on ikkagi see ühe tunniga harjumine päris raske – see varem või hiljem ärkamine. Ma arvan, et mina olen selle otsusega rahul. Suurim erinevus ongi pigem see aja tajumine – see on ühtlasem. Tavaliselt, kui kellakeeramise aeg on, siis nädal kulub harjumisele. Samas ei ole tundnud, et see tervisele oleks mingit mõju avaldanud.”

Küsis Hannes Iir
Pildistas Allan Mehik

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 153 korda, sh täna 2)