Tagaranna pangapealsele võivad kerkida uued elumajad (3)

RAAMATUSSE TALLETATUD: Julia ja Rodolphe Laffranque tunnevad uhkust, et nende küla ja koduvärava võib leida tuntud kunstikogumikust “Pintsliga tõmmatud Eesti”.
2x Maanus Masing

Saaremaa kaunimate külade hulka kuuluv Tagaranna võib lähiaastatel juurde saada uusi elanikke, sest väliseestlasest maaomanik kavatseb pangapealsel moodustada seitse elamumaa krunti.

Saaremaa valla planeeringu­spetsialist Kätlin Kallas ütles, et Uuekõrtsi-Tõnsu katastriüksusele plaanitavad krundid on küla loogiline jätk. “Vald suhtub plaanidesse positiivselt, sest on hea, kui küla laieneb,” rääkis Kallas 6 ha suurusele alale kavandatud elamuarendusest. Elamute arv võib jääda plaanitust poole väiksemaks juhul, kui keskkonnaamet keeldub ehituskeeluvööndit vähendamast.

1976. aastast Tagaranna külaga seotud olnud näitleja Andres Raag ütles, et tema suhtumine küla laienemisse sõltub sellest, kes külasse juurde tuleb ja kuidas uustulnukad külaga käituma hakkavad. “Oleneb näiteks, kuidas hakatakse piirama teiste külaelanike liikumist, mis on ka kunagi üsna teravalt üleval olnud,” lausus Raag.

Tiheasustusega küla

Kogu elu Tagarannas suvitanud kohtunik Julia ja tema abikaasa, 20 aastat Tagarannas Kipri talus puhkused veetnud Rodolphe Laffranque olid uue majade ehitamise uudisest üllatunud. Traditsiooniliselt ei ole selles kohas, nii kaugel külast, kunagi elatud, seal on alati olnud ürgne puutumatu loodus. Kui uusi elanikke tuleb, soovivad Rodolphe ja Julia, et nood võtaksid omaks külas juurdunud elustiili ja traditsioonid, tahaksid ja suudaksid austada küla rahvast ja kombeid. Oma Tagarannast pärit vanaema Elviine jutust teab Julia, et enne sõda oli külas mitukümmend suitsu ning küla kutsuti kilulinnaks. Tagaranna elanike majad on läbi ajaloo asetsenud tihedasti koos ja Eesti külale omast privaatsust pole Tagarannas kunagi olnud. Sügistalvel käisid Tagarannas kilu püüdmas isegi kiitlased Läänemaalt, kes panid seal püsti oma ajutised majad.

Prantsusmaalt Bordeaux’ piirkonnast pärit Rodolphe Laffranque ütles, et kui kaugemas ajaloos tegi külarahvas Tagarannas eelkõige tööd ja privaatsusest polnud lugu, siis nüüdsed valdavalt suvitajatest majaomanikud tahavad rahu. Rodolphe rääkis, et siinne mereõhk segatuna adru, kadaka ja männiga on eriline ning väga hea on selles tervisejooksu harrastada. Kui esimestel külaskäikudel Tagaranda paistis siinne elukeskkond mehele üpriski võõras, siis pea veerand sajandit hiljem tunneb ta end Saaremaal täielikult kodus. Lõunamaiselt emotsionaalne Rodolphe on tasalülitunud saarlase rahuliku meelelaadiga.

Külaselts hakkab vedama

Jutu jätkuks osutab Rodolphe vana olija terase pilguga üle aia merest kerkiva naabersaare virvendavate kontuuride poole ja lausub kohalikus murdes: “Hiiumaa vaastab.”

Strasbourg´is elav jurist on Tagarannas ladunud isegi kiviaeda. Küla uudistavatele välismaalastele oli mõistagi üllatav, et aialaduja pole sugugi mitte põline külamees, vaid sootuks prantslane.

Julia Laffranque väljendas kahjumeelt, et kuigi Tagarannat reklaamitakse idüllilise kalurikülana, tegutseb külas tegelikult vähe kalureid ja kaluriküla miljöögi on kadumas. Kohalike kalapüük vajaks kindlasti toetamist. Põhilise vaatamisväärsusena teevad turistide jaoks praegu ilma pigem Tagaranna elanike ja suvitajate majad.

Paraku ei tõuse külal turistidest mingit tulu. Külas ei ole isegi korralikku prügimajandust. Siiski loodab Julia, et asjad külas lähevad ainult paremaks. Seda eesmärki kannab ka möödunud nädalal loodud küla­selts.


KOMMENTAAR
Tagaranna miinuseks on kaugus linnast

Pindi Kinnisvara Kuressaare kontori maakler Natalija Leiten ütles, et vaatamata Tagaranna kaunile rannajoonele vähendab paiga turuväärtust kaugus Kuressaarest.

Leiteni sõnul Tagaranna kõige atraktiivsemate paikade hulka Saaremaa kinnisvaraturul ei kuulu. Inimene, kes tahab Saaremaal elada aastaringselt, vaatab ringi Kuressaares ja selle ümbruses. Väga hinnatud on Mändjala kant. Mõistagi ka mereäärsed tükid, aga mandrieestlased, kes ostavad Saaremaale kinnisvara suvitamise eesmärgil ei taha olla tihedalt koos, nagu näiteks Neeme külas Harilaiu külje all.

Natalija Leiteni hinnangul lähevad Tagarannale plaanitavad elamu­krundid umbes 3–4 aasta jooksul kaubaks juhul, kui maatüki suurus tagab ostjale privaatsuse. Krunt peab olema vähemalt 5000 m2, aga parem kui küündib hektari ligi, et teine naaber aknast kohe kätte ei paista. Lisaks privaatsusele hinnatakse väga kõrghaljastust. Tagatud peavad olema ka vesi, kanalisatsioon ja elekter. On möödapääsmatu, et arendaja teeks kruntidele juurdepääsuteed. Probleem on selles, et kui kinnisvara soetanu hakkab ehitama, siis ilma avaliku juurdepääsuteeta ta laenu ei saa.

Leiten rääkis, et viimase 15 aasta jooksul on eelistatud piirkondade nimekirjas toimunud suuri muutusi. “Kui mina 2004. aastal kinnisvarasse tulin, oli kõige atraktiivsem kant Sõrve säär ja kõige odavamas hinnas olid Vaivere kant ja selle ümbrus,” meenutas Leiten. Nüüd on täpselt vastupidi, sest keegi ei viitsi praamilt maha sõites veel 100 km jagu rooli taga istuda.

Kõige nõutum koht maakonnas on viimased viis-kuus aastat olnud Muhu saar, mis on lähedal sadamale ja mida kohalikud ise tulemuslikult reklaamivad.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 518 korda, sh täna 1)