Saaremaal on väikseim töötuse protsent Eestis (3)

AVE REIMAA-LEPIK: Eesti töötukassasse jõuab võrreldes eelmise aastaga rohkem inimesi, kel soov eesti keelt õppida ja kelle tööandja on Saaremaa ettevõte.
Sander Ilvest

Juuli lõpus oli Eestis töötuna registreeritud 29 992 inimest, mis moodustab 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust 4,6%. Registreeritud töötuse määr oli juulis kõrgeim Ida-Virumaal (8,6%) ja madalaim Saaremaal (3,1%).

31. mail oli töötukassa Saaremaa osakonnas töötuna arvel 567 inimest ehk töötuse protsent oli 3,6 (Eestis 4,6%). 31. mail 2017 oli töötute arv 583 inimest. 

Maikuu jooksul vahendas töötukassa kohalik esindus 371 töökohta, see tähendab, et igale vabale töökohale oli kaks töötut.

Töötute read kahanevad

Suurim vajadus (ehk 27% vabadest töökohtadest) oli teenindus- ja müügitöötajate järele, 18% moodustasid seadme- ja masinaoperaatorid ja koostajad ning 28% lihttööd.

30. juuni 2018 seisuga oli töötukassa Saaremaa osakonnas töötuna arvel 527 inimest ehk töötuse protsent oli 3,3 (Eestis 4,5%). Juunis vahendati 350 töökohta, mis tähendab, et igale vabale töökohale oli vähem kui kaks töötut. 30. juunil 2017 oli töötuna arvel 579 inimest.

Töötukassa Saaremaa osakonna juhataja Ave Reimaa-Lepik ütles, et suurim vajadus (ehk 21%) oli teenindus- ja müügitöötajate järele, 22% seadme- ja masinaoperaatorite ja koostajate ning lihttööd tegevate töötajate järele.

“Näha on, et teeninduse ja müügiga seotud ettevõtted olid leidnud kuu jooksul töötajaid, samas seadmete ja masinatega seotud tööjõu vajadus suurenes,” lausus ta.

31. juuli seisuga oli Saaremaal töötuna arvel 508 inimest ehk töötuse protsent oli 3,1 (Eestis 4,6%). Nendest 508-st oli vähenenud töövõimega inimesi 163. Mullu 31. juulil oli töötuna arvel 564 inimest.

Juuli seisuga oli Saaremaa osakonnas end töötuna registreerinud 229 meest ja 272 naist. Vanuseliselt jääb suurem osa tööd otsivatest inimestest vanuserühma 25–54. Vanuserühmas 16–24 otsis töötukassa Saaremaa osakonna kaudu tööd 46 inimest.

Meeste ja naiste osakaal ning vanuseline struktuur on läbi kalendriaasta olnud stabiilne.

Juulis vahendas töötukassa 248 töökohta.

Teises kvartalis registreeris end Saaremaa osakonnas töötuks 256 inimest ja tööle asus 335 inimest. Töötukassasse pöördujailt küsitakse ka nende eelneva tegevuse kohta. II kvartalis arvel olnutest oli 624 inimest eelnevalt tööl käinud, 8 inimest oli seotud olnud õpingutega (lõpetanud, katkestanud), 166 inimest ei vastanud konkreetselt või siis puudus neil eelnev konkreetne tegevus.

Liiga palju on sekretäre

Töökohti vahendati kvartali jooksul 691, esimeses kvartalis näiteks 461. Tööandja tegevusala järgi otsiti II kvartalis kõige rohkem töötajaid toidu ja joogi serveerijateks ning majutuse, jaekaubanduse ja põllumajanduse valdkonnas.

Ave Reimaa-Lepik ütles, et tulevikku vaadates on jätkuvalt kõige suurem puudus kokkadest, aga ka metallitööstuse spetsialistidest. Suur töötajate vajadus on ka Kuressaare haiglal ja seda eelkõige eriarstide osas. Üha raskem on Saare maakonna tööturul tööd leida sekretär-asjaajajatel, kuna selliste oskustega inimesi on liiga palju.

Välistööjõu kaasamise osas ei oska Ave Reimaa-Lepik oma sõnul kaasa rääkida. “Seda oskavad kommenteerida meie suurimad tööandjad. Aga Eesti töötukassasse jõuab võrreldes eelmise aastaga rohkem inimesi, kel soov eesti keelt õppida ja kelle tööandja on Saaremaa ettevõte,” märkis Reimaa-Lepik.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 485 korda, sh täna 1)