Vilsandil tähistati looduskaitseala sünnipäeva

TUNNUSTUS MÄNDRILE: Mändri talu on aastaid olnud Vilsandi looduskaitseala keskus. Praeguse püsiekspositsiooni eest kannab hoolt Andrus Aumees MTÜ-st Vaika-Vilsandi Linnuriik. EV 100 tähtpäevaplaadi andis üle Reet Viira.
AARE LAINE

Teisipäeva pärastlõunal tähistasid loodussõbrad Vilsandi saarel Baltikumi esimese looduskaitseala 108. sünnipäeva.

MTÜ Saaremaa Kodukant juht ja EV 100 Saaremaa koordinaator Reet Viira andis Mändri talu peremehele Andrus Aumehele üle tähtpäevaplaadi, tunnustamaks Mändri meeste aastakümnetepikkust looduskaitselist tegevust.

Mändri talus, kus elasid Vilsandi looduskaitseala kunagised juhid Leo Aumees ja Hans Soots, saavad huvilised tutvuda Vilsandi rahvusparki tutvustava ekspositsiooniga, sealhulgas haruldaste topistega. Osa kaavikutest on valmistatud enam kui sada aastat tagasi, ajal, mil looduskaitseala eesotsas oli legendaarne vilsandlane Artur Toom.

Just Toomi initsiatiivil rentis Riia loodusuurijate ühing 14. augustil 1910. aastal Kihelkonna pastoraadile kuuluvad Vaika saared, et tagada sealsetele lindudele turvaline pesitsus. Loodi Eesti ja kogu Baltikumi esimene looduskaitseala.

NKVD arreteeris Toomi, kes oli kuni 1940. aastani Vilsandi tuletorni ja päästejaama ülem, meresidepunkti juhataja, üks Tartu ülikooli Kuusnõmme bioloogiajaama asutajatest ja Vilsandile linnumuuseumi rajaja, 1941. aasta juunis. Järgmise aasta 29. märtsil suri Artur Toom Ussollagi vangilaagris Venemaal.

Teisipäeval oli Vilsandi külalistel võimalus sisse astuda ka Artur Toomi ühte kunagisse tööpaika, päästepaadikuuri, mille renoveerisid Maria Mägi ja Indrek Rohtmets. 2012. aastal kuulutas merekultuuriselts Salava nende ettevõtmise aasta mereliseks teoks.

Uuenduskuuri läbinud paadikuuris andis Vilsandi looduskaitseala endine direktor Arvo Kullapere põhjaliku ülevaate nii looduskaitseala sünniloost kui ka rahvuspargi tegemistest, tuues esile teadustöö, mida enam kui saja aasta jooksul tehtud.

Professor Toomas Saat, kelle elamu on Eestis kõige läänepoolseim, võõrustas külalisi oma kodus. Teadlane rääkis Vilsandi rannikuvetes tehtavatest uurimistöödest. Lugejaile pole uudiseks, et viimastel aastatel on kalavarud vähenenud, samas on võõrliigina meie vetes tuntuks saanud ümarmudil.

Mändril tutvustas Andrus Aumees ekspositsiooni, öeldes, et tal on plaanis näitusepinda laiendada. Pikemalt kõneles Mändri peremees maakerkealadel sirguvatest esikmetsadest ja nende kaitsest, toonitades nende koosluste uurimist. Ta tõi näite Vesiloo saarest, mille taimestikku on teadlased põhjalikult uurinud.

Teadupärast tekkis paar aastat tagasi Vesiloo saare ümber pärandkoosluste ja loodusmetsa kaitsjate vahel vastasseis, mis seiskas pärandkoosluste taastamistööd.

“Ma sain appi Eesti parimad metsateadlased. Suunasin nad teatud asjade juurde. Maailma ühes vanemas rahvuspargis peab ükskõik mis asja ette võttes enne selle otstarbekuse mitu korda läbi mõtlema,” märkis Aumees.

Arutelus anti ülevaade ka saareelu edendamisest, tunnustades ettevõtjaid, kes on vilsandlaste heaks palju ära teinud.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 379 korda, sh täna 1)