RMK ehitas 23 km karjateid

Kahtla laiul: Vasakult Ants Animägi, Egon Jürisson ja Kaido Kaasik proovivad uue tee siledust.
maanus masing

Riigimetsa Majandamise Keskus on viimase kahe aasta jooksul ehitanud pärandkoosluste hooldajatele üle 20 km juurdepääsuteid.

RMK looduskaitsespetsialist Ants Animägi ütles, et varem oli üsna mitme nüüdseks korda tehtud tee läbimine tõeliselt ekstreemne ettevõtmine ning mõni tee täiesti läbimatu. Näiteks Ranna Kaalupi teed mööda eriti kuskile sõita ei saanud ja palju parem polnud Vennati tee seisukord. Märjal ajal olid ka äsja remondist tulnud Kahtla–Kübassaare tee ja Laidevahele viiv Põessaare sadamatee varem samuti üks rist ja viletsus.

Kui Eestis teid looduskaitselistel eesmärkidel üldiselt ei parandatud, siis viimase kahe aasta jooksul on RMK korda teinud 23 km ulatuses pärandkoosluste juurde viivaid teid. Teedeehitust tehakse suuresti Euroopa Liidu poollooduslike koosluste infrastruktuuri väljaehitamiseks ettenähtud toetuste abil. Teedega tagatakse, et PLK hooldaja saaks aladele loomaveokite või niitmistehnikaga normaalselt ligi. Mõistagi ei hakata teeremonti ette võtma näiteks 1 ha suuruse maalapi pärast, vaja on ikka suuremat pindala.

Et osa tee-ehituseks mõeldud rahast on veel kasutamata, plaanib RMK sügisel inimestega nõu pidada ja veel mõned lõigud projekteerimisele võtta. Siiski on praegu kõik Animägi sõnul veel lahtine.

Ants Animägi ütles, et pärandkooslustele juurdepääsuteede rajamine sai Saaremaal avapaugu 2013. aastal, kui RMK kutsus Mullutus kokku maaomanike koosoleku ja kaardistas nende soovid. Koosolekul osalenud paarkümmend inimest andsid teada, kuhu on vaja truupe, mahasõite ja teid. Hiljem lisati tollasel koosolekul väljakäidud ettepanekud tollal veel koostamisel olnud kaitsekorralduskavasse.

OÜ Pöide AG juhatuse liige Egon Jürisson ütles, et paremad teeolud muudavad inimeste liikumise karjamaadele palju kiiremaks ja lihtsamaks.

Kahtla laiu teele tekkisid sügiseti meeletud veelombid, mis muutsid laiule pääsemise ja loomade kontrollimise parajaks kunsttükiks. Pärast uue tee ehitamist saab Kahtla laiule, kus on umbes 300 ha maad, suures osas mööda põhiteed lihtsalt ligi.

Egon Jürisson osutas, et maahoolduse eesmärk on taastada kunagiste loopealsete ja rannaniitude rikkalik taimekooslus ning avada kinnikasvanud merevaated. See omakorda muudab saare omanäolisemaks ja loob võimaluse ka linnainimesele saada Saaremaa looduse ilust parem ettekujutus. Seega võib väita, et iga uus tee muudab kaudselt põllumajandussektorit populaarsemaks. Hea on tõdeda, et kodumaise ja tervisliku toidu tootmisse, looduse säilimisse panustavad erinevad partnerid.

Tuule Grupi põllumajandusosakonna juhataja Kaido Kaasik märkis, et arvestades, kui tihti käivad loomakasvatajad laiul aedu ja loomi kontrollimas, annavad korralikud liikumisvõimalused suure ajakokkuhoiu.


Korda tehtud teede pikkused:

2017. a rekonstrueeritud 11,8 km
Vennati tee 2,0 km
Ranna tee 2,4 km
Kaalupi tee 3,4 km
Pühajõe tee 0,35 km
Loode tammik 3,6 km

2018. a töös 11,2 km
Abruka tee 5,8 km
Põessaare sadamatee 1,8 km
Kahtla laiu tee 2,6 km
Kusti tee 1 km

Kõik kokku 23 km

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 835 korda, sh täna 1)