Kunstistuudio loomekeskuse üks hooaeg läbi ja algab uus

HEAD TINGIMUSED: Kunstistuudio keraamikaõpetaja Ave Lindau (vasakul) on üks neist paljudest kunstiga tegelejatest, kes Anne Tootmaa eestvedamisel rajatud keskuses loometööd teeb.
MAANUS MASING

Suve alguses tööd alustanud Saaremaa kunstistuudio loomekeskus on loomemajanduse valdkonnas tegutsejatele juba tuttavaks saanud ja valmistub hoolega sügishooajaks.

Keskuse juhataja Anne Tootmaa ütles, et jaanipäevast alates kutsuti loomeinimesi Saaremaale – tööd tegema, näitusi välja panema. Esimesena haaras sellest kinni klaasikunstnik Mari-Liis Makus, kes alles läinud nädalal oma sellesuvised toimetamised lõpetas. Lisaks temale on keskuse teenuseid kasutanud klaasiprofessor Mare Saare, tekstiilikunstnik Ilme Rätsep ja veel mitmed kunstnikud, kes Kuressaares oma suveprojekte läbi viisid.

Keskuses tegutsenud loojad kasutasid Tootmaa sõnul stuudioid sisuliselt ööpäevaringselt. “Kui ta endale ruumi rendib, siis võib ta seal töötada ka öösel kella ühest kuni hommikul kella kuueni,” lausus ta. Tänavune kuum suvi ajuti suisa sundis selleks, kuna päevasel ajal oli osa keskuse ruume kaunis palavad. Enne jaanipäeva ei teadnud ju keegi, milline soe suvi meid ees ootab.

Loomekeskuses toimus ka projekt “Maakunst linnaruumis”, mida toetas Saaremaa vallavalitsus ja mille raames valmisid mitmed põnevad tööd laste mänguväljakul ja kunstistuudio oma hoovis. “On olnud igati tegus suvi,” sõnas Tootmaa ja tõdes, et see on saanud võimalikuks paljuski just tänu maja rekonstrueerimisele. “Ruumid on ilusad, puhtad ja valged, need on meelitanud tegema mitmesuguseid töötubasid, kasvõi näiteks muusikaprojekti “Siin me oleme”,” lausus ta.

Tootmaa märkis, et kunstnikel on aastas mitu erinevat hooaega. Suvi saab läbi ja algamas on sügishooaeg. “Puhkused lõpevad, otsitakse uusi võimalusi, hakatakse arendama oma tooteideid. Selleks on inimestel soov leida mõni koht, kuhu nädalaks või ka mõneks päevaks välja sõita,” rääkis ta ja lisas, et loomekeskuse sügishooaja avaüritus on plaanitud 21. septembrile.

Õigupoolest andsid juba loomekeskuse projekti kirjutamise ajal paljud kunstnikud teada, et nad oleksid huvitatud keskuse kasutamisest pigem just talveperioodil. “Siin on keskkond siis veel rahulikum, kunstnikud oma kontekstist väljas ja saareline keskkond loovust väga tugevasti ergutav,” rääkis Tootmaa. Ta nentis, et loomemajandus ei ole mitte ainult kujutav kunst, vaid selle mõiste alla mahutuvad ka muusika, arhitektuur, disain, kirjandus ja muudki veel. Keskus on tema sõnul valmis vastu võtma ka neid loomeettevõtjaid, kes sihivad oma toodetega välisturge. Samuti on võimalus avatud kontorites ülikiire ineternetiga töökohta kasutada.

Konkurentidest rääkides märkis Tootmaa, et neid Eestis eriti ei olegi. “Seetõttu on meie käest isegi korduvalt küsitud, kas me ei ühineks rahvusvahelise kunstiresidentuuri keskusega. See on võimalus väliskunstnikele tulla Saaremaale, siin töötada ja luua,” sõnas ta. Eestis on praegu üheksa residentuuri, nende hulgas Eesti kunstnike liidu juhitav A.I. Kunstitalu Muhus.

Võttes jutuks Toomas Altnurme poolt Undvasse plaanitava kunstiresidentsi, arvas Anne Tootmaa, et üks ei välista teist, pealegi on Altnurme projekt suuresti suunatud monumentaalsemale kunstile, mis vajab rohkem ruumi. “Eks tegijaid ole teisigi, aga paljud neist on hooajalised, meie aga pakume stuudioteenust aastaringselt,” sõnas ta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 314 korda, sh täna 1)