Abipolitseinikud võivad saada elektrišokirelva õiguse (32)

NUTIPATRULLIS: Eile kontrollisid pärispolitseinikud Andres Brõsov, Arvet Kallas ja Janis Aksiim Smuuli elamurajoonis, kuivõrd seaduskuulekad on autojuhid ning ega neil ometi nutitelefoni näpus ole.
MAANUS MASING

Riigikogus läbis esimese lugemise eelnõu, mis muu hulgas laiendab abipolitseinike tulirelva kasutamise võimalusi ja volitab neid kasutama elektrišokirelvi ehk tasereid. Üks taser on põhimõtteliselt surakavalmis ka Saaremaal.

Kui kehtiva abipolitseinike seaduse järgi saab abipolitseinik abistada politseid korrakaitses ja liiklusjärelevalves, siis eelnõu sõnastab selgemalt võimalused kaasata neid ka muudes tegevustes, näiteks kriminaalpolitsei töös.

Iseseisvalt tegutsevale abipolitseinikule soovitakse anda lisaõigusi, näiteks õigus liiklusrikkuja kinni pidada. Praegu tuleb neil reageerimiseks politseilt luba saada.

Samuti laiendab eelnõu abipolitseinike tulirelva kasutamise võimalusi ja volitab neid kasutama elektrišokirelvi.

Eelnõu üks algatajaist, riigikogu aseesimees ja endine siseminister Kalle Laanet on ajakirjandusele öelnud, et abipolitseinike pädevuse suurendamine võimaldab muuta kogukondi turvalisemaks. Laaneti hinnangul ei saa näiteks pidada mõistlikuks piirangut, mille kohaselt ei ole abipolitseinikul õigust liiklusrikkujat kinni pidada, kui selleks pole eelnevalt politseilt luba saadud. Samuti näeb eelnõu ette abipolitseinike kaasamise kriminaalpolitsei töös ning neile antakse õigus kontrollida narkootiliste või psühhotroopsete ainete kasutamist.

Kuressaare politseijaoskonna juhi Rainer Antsaare sõnul on Saaremaal tublid abipolitseinikud, kes panustavad järjest rohkem tunde oma ajast kogukonna turvalisuse tagamisse. Kokku on Saaremaal praegu 29 abipolitseinikku, mis on Antsaare hinnangul täiesti optimaalne arv.

Politseijuht rääkis, et abipolitseinikud läbivad enne tööle asumist koolituse ja saavad väga vajalikku praktikat politseiametnikega koos töötades. “Mina isiklikult toetan abipolitseinike seaduse muudatuseelnõud ja just paljuski nendel kaalutlustel, mis on välja toodud ka eelnõu seletuskirjas,” kinnitas Antsaar. “Oleme abipolitseinike hulgast aastate jooksul leidnud endale ka väga tublisid uusi politseiametnikke.”

Kui rääkida politseinike arvust, siis on Kuressaare politseijaoskond üks väheseid jaoskondi, kus kõik ametikohad on täidetud. “Viimaste aastate jooksul pole meil olnud probleeme uute ametnike leidmisega, pigem vastupidi,” tunnistas Rainer Antsaar, kelle hinnangul on politseinike arv Saaremaal piisav.

Antsaare sõnul ei saa politsei üksi tagada kogukonna turvalisust. “Seda saame teha kogukonnaga koos, üksteist usaldades ja erinevaid ohte teadvustades, mistõttu oluliselt suurem hulk politseinikke ei ole ka üldises vaates lahendus turvalisusega seotud probleemide lahendamisel.”

Siseturvalisuse arengukava aastateks 2015–2020 näeb ette, et abipolitseinike võrgustikku, eriti hajaasustusega piirkondades, tuleb laiendada ja tugevdada. Kuna abipolitseinike panus aasta-aastalt suureneb ja neid peetakse üha olulisemaks partneriks siseturvalisuse tagamisel, on oluline tagada paindlikud võimalused vabatahtlike kaasamisel.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 009 korda, sh täna 1)