Euroopa kultuuripealinn – kasutame võimalust (8)

Heikki Koverola

Täna on meil käeulatuses harukordne võimalus – üks Läänemere saarel asuv linn võib saada Euroopa kultuuripealinna tiitli, kirjutab Soome kodanikust Kuressaare elanik Heikki Koverola.

Läänemeri on Euroopa ajaloos, kultuuris ja kaubanduses mänginud alati üht pearolli, nõnda ka praegusel ajal. Kuressaare ja Saaremaa tervikuna on tõestanud, et suudavad koostöös riiklike institutsioonidega läbi viia suurepäraseid avalikke üritusi, nagu ooperi- ja kammermuusikapäevad, Saaremaa ralli ja mitmed teised ettevõtmised, mis toovad kohale kümneid tuhandeid erinevatest rahvustest külastajaid.

Kohapeal on olemas võimekus pakkuda suures mahus ja kvaliteetset majutusteenust, samuti spaa- ja terviseteenuseid. Kuressaare linna ja maapiirkonna söögikohad ja restoranid pakuvad suurepäraseid kohalikke ja rahvusvahelisi kulinaarseid kogemusi. Ohtralt on võimalusi väljas sportimiseks ja Kuressaare golfiväljak on üks Eesti paremaid.

Harukordne turundusvõimalus

Saare ja mandri vahelist laevaühendust korraldatakse uute parvlaevadega, head teenust pakuvad nii Kuressaare lennujaam kui ka arvukad jahisadamad. Saaremaale saab isegi suurte ristluslaevadega, mille reisijad saaksid samuti osa kultuuripealinna pakutavast kultuuriprogrammist. Kuressaare vanalinnas ja maapiirkonna külades on säilinud huvitavaid näiteid Euroopa arhitektuuripärandist, hindamatud on Saaremaa puhas loodus ja õhk.

Turism on nii Kuressaare kui ka kogu Saaremaa jaoks oluline majandusharu, mis otsapidi mõjutab ka teisi sektoreid. Euroopa 2024. aasta kultuuripealinna tiitel Kuressaarele annaks suure tõuke nii linna, majanduse kui ka kultuuriinstitutsioonide arenguks. Positiivset Euroopa tasemel pildilolekut, mis tiitliga kaasneb, on mõne muu turundusviisiga ülimalt raske saavutada.

Praegu oleme seisus, kus tuleks alustada koostööd avaliku ja erasektori ning kultuuriinstitutsioonide vahel, asuda välja töötama programmi ja luua kultuuripealinna büroo. Võidujooksus tiitli nimel on oluline ka poliitiline tahe, milles peaks keskset rolli mängima Saaremaa taustaga riigikoguliikmed. Nemad peaksid tegema lobitööd riiklikes kultuuriinstitutsioonides.

Põhiraamistik on olemas

Kultuuripealinna kultuuriprogrammi raamistikuks võiks olla kohalik kultuuriajalugu, saareline keskkond ja arhitektuur. Saaremaa kultuuriaasta pakub juba praegu rahvusvaheliselt tuntud üritusi ja festivale nagu Juu Jääb, maakonna tantsupidu, ooperipäevad, kammermuusikapäevad, Helisevad Orelid, toidufestival ja tänavapiknik ning palju muud. Need sobivad programmi põhielementideks

Lisaks tuleks aga kokku panna spetsiaalne kultuuriaasta üritus, mis peegeldaks Kuressaare ja kogu Saaremaa ajalugu, kultuurielu ja rahvastiku arengut, mille saaks siduda Kuressaare linnuse ajalooga. Seda üritust saaks jätkata pärast kultuuripealinna aasta lõppemist.

Ürituse kandev element võiks olla erinevate ajastute klassikaline muusika, mille kaudu jutustatakse erinevate aegade lugusid. Linnuse ja ajalooliste teatritükkidega põimitud muusika olekski sel juhul kultuuriaasta spetsiaalne element.

“Linnus. Ajalugu. Muusika” võiks kasvada suisa Läänemere piirkonda hõlmavaks kultuurifestivaliks. Programmi raamistik oleks sama, kuid sõltuvalt iga-aastasest teemast muutuks muusika ja vahelduksid ajaloolised näitemängud. Nii on publikule tagatud igal aastal uued elamused. Näen siin erinevaid koostöövõimalusi Läänemeremaadega, eriti aga Läänemere saartega.

Muusikaline rännak läbi linnuse ajaloo

Piiskopilossi ja kindluse ajaloo võiks jagada perioodideks ja nimetada nende valitsejate järgi piiskopi ajaks (umbes 1340–1559), Taani ajaks (1559–1645), Rootsi ajaks (1645–1721), Vene ajaks (1721–1918) ja lõpuks Eesti iseseisvusajaks (alates 1918).

Iga nimetatud periood esindab Euroopa kunstilises, sotsiaalses ja rahvuslikus ruumis ka teatud muusikalisi suundi ja stiile, väärtusi ja sotsiaalseid suhteid. Pole keeruline leida iga perioodi kohta heliloojaid ja muusikastiile, mis tol ajal Euroopa ühiskondi mõjutasid. On palju teoseid ja lugusid, oska ainult valida need sobivad, mis vormivad “Muusikaliste rännakute” õige kunstilise kontseptsiooni. Kõige olulisem on see, et ajalooline taust loob vundamendi, millele kontsertide sari toetub.

Kultuuriaasta programmi ja ürituste organiseerija, rahastaja ja taristu pakkuja peaks olema Saaremaa vald ühes kohalike äriorganisatsioonidega. Programmitoimkond peab tagama koostöö kõikide osalejate ja esinejatega, büroo aga toimima tegevorganina, mis vastuvõetud otsused ja plaanid ellu viib.

Saaremaa muuseum saaks pakkuda ajalooalast nõu ja lugusid, rahvusooper Estonia võiks koostöös Kuressaare muusikakooliga tegeleda muusikaprogrammide koostamisega, Kuressaare teater aga ajalooliste näitemängude ettevalmistamisega.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 373 korda, sh täna 1)