Metsloomad ja põud on hävitanud poole saagist (23)

SAAKI SISULISELT POLE: Aarne Põri nendib, et nii vähe, kui vanajumal saaki anda saab, nii vähe ta annabki.
MAANUS MASING

Ühtviisi paraja põntsu on tänavusele teravilja- ja kartulisaagile pannud nii pikalt pidama jäänud põud kui ka ülekäte läinud metsloomad.

Köögivilja- ja kartulikasvataja Guido Lindmäe sõnul on tänavu üleüldises plaanis tööd rohkem ning saagikus samas poole väiksem kui tavaliselt. “Varasemad kartulid, mis varem maha pandud said, on võib-olla suuremad – jaanipäevane vihm pani nad kasvama. Hilisel sordil pole all praktiliselt midagi,” nentis ta.

Mis puutub sellesuvisesse pikalt püsinud põuda ja kuis see saagile mõjus, siis teavad teravilja- ja kartulikasvatusega tegeleva Aarne Põri sõnul kõik, et saaki sisuliselt ei ole. “Nii vähe, kui vanajumal anda saab, nii vähe annabki,” sõnas Põri, kelle sõnul on probleem maainimeste jaoks päris tõsine.

Hästi kasvavad tema sõnul vaid need kultuurid, mis on suure soojaga harjunud. “Nagu meil 10 hektarit päevalilli. Mõni arbuusi- või kõrvitsakasvataja on samamoodi rahul, aga paraku neid on siin saare peal vähe,” lisas ta.

Põri sõnul saab eriti keeruline olema tänavu loomakasvatajatel. “Looma sa ei toida rahatähega, sa pead talle süüa ostma – ja osta saab siis, kui raha on.”

Põua kõrval on parajaks nuhtluseks ka hirved ja metskitsed, kes tekitavad Aarne Põri sõnul põllumeestele Saaremaal hulgaliselt kahju. “Otsime praegu firmat, kes drooniga põllud üle käiks, et saaks kahjud ära hinnata. Ootame ka seda numbrit, mis septembris maha hõigatakse, kui palju neid hirvi maha lastakse,” rääkis Põri.

Paljud põllumehed sooviksid Põri sõnul, et hirv oleks samamoodi lindprii nagu metssiga praegu. “Kui seda kontrolli alla ei saada, siis võib probleem kasvada sama suureks, nagu Sõrves ja Muhus metssigadega oli,” usub ta. “Riigi komme on nagu põllumehed ja jahimehed vastandada, et nad loobiksid üksteise kohta süüdistusi,” märkis Põri, kelle sõnul on tegelik probleem aga seadustes ja keskkonnaametis. “Nad ei oma vist vähimatki aimu asja tõsidusest. Kui saame ilmastiku tõttu nii palju, kui saame ja keegi kolmas on ka seal kõrval, siis tekitab see väga tõsist nördimust.”

Ka Guido Lindmäe sõnul põhjustavad metsloomad palju lisatööd. “Igal pool peavad karjused ümber olema, väljaarvatud kartulipõllul,” nentis ta. Lindmäe sõnul on kitsi ja hirvi nii paljuks läinud, et nad ei mahu enam metsa ära. Kuigi porgandil, peedil ja kapsal on igal pool karjused ümber, ei lahenda seegi probleemi. “Muudkui jälgi neid, käivad ka koduõues rüüstamas. Ikka päris katastroof on metsloomadega – täiesti lisatöö, mida varem pole olnud,” tõdes ta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 216 korda, sh täna 1)