Fikseeritud viljahinnast loobumine päästab viljakasvataja hullemast

Valusatest altminekutest õppust võttes on mitmed Saaremaa viljakasvatajad loobunud saagi müümisest fikseeritud hinnaga ja saanud seeläbi leevendust põuakahjudele.

Valjala viljakasvataja Eugen Koit ütles, et pole juba mitu aastat hinda lukku pannud ja lepib pigem sellega, mis ilmataadil pakkuda on. Mitte kuigi kaua aega tagasi juhtus Eugeniga selline lugu, et loodetud rapsisaaki põllult ei tulnud ning fikseeritud hinnaga võetud kohustuse täitmiseks pidi ta börsilt kallima hinnaga vilja juurde ostma. Ka sel aastal seisab osa põllumehi silmitsi samalaadse karmi valikuga. Leidub neid, kes panid osa eeldatavast saagist 150 eurot tasemel lukku ja ostavad nüüd põua tõttu saamata jäänud osa 200 euroga juurde. “Mandril on selliseid asju kõvasti, siin ei ole väga kuulnud,” lausus Koit.

Force major?

Valjala viljakasvataja sõnul kärbib tänavune põud saake sedavõrd isukalt, et isegi märkimisväärne vilja kokkuostuhinna tõus jätab tootja kokkuvõttes kahjumisse. Olukorras, kus talinisu keskmine saak kukkus Eugen Koidul enam kui kaheksa tonni pealt alla kolme tonni, hinnatõus vahet ei kata. “Kõige hullem on see, et valitsus eriolukorda välja ei kuuluta,” ütles Koit. Kui lugeda väetiste ja taimekaitsevahendite müüjatega tehtud lepinguid, siis annab erakorralise olukorra (force major) väljakuulutamine võimaluse kohustuste täitmist ümber vaadata. Praegu peab iga mees ise endale pangalaenude ja liisingute maksmisel ning mürgi- või seemnetarnete eest tasumisel leevendust kauplema. Erakorraline seisukord muudaks just sisenditemüüjatega kokkuleppimise lihtsamaks, sest elus põllumees on neile kasulikum kui surnud, selgitas Eugen Koit.

Pöide maaviljeluse ühistu juhatuse liige Priit Lulla ütles, et ühistu liikmete talinisu saak oli 1,8 t hektarilt, tritikut saadi 2,8 tonni, mis on tavapärasest poole vähem. Ühistu liikmetel on kokku 250 ha haritavat maad. Kaks kolmandikku põldudest – suviviljad ja uba – on veel koristamata, kuid pilt põllul näib vähetõotav. Odral pole erikaalu ollagi, mahtu on, aga massi pole. Suvinisu seeme paistab pisike ja krimpsus.

Fikseeritud hinnaga müüvad ühistu liikmed sel aastal väga väikse osa viljast, kuna kehv aasta lasi end juba varakult aimata. Samas ei osanud keegi ette näha, et hind sedavõrd lakke hüppab – 120 euro juurest 200 euro kanti tonni vilja eest. Lulla sõnul fikseeris ta osa tritiku saagist tasemel 150 eurot/t, mis eelmise aastaga võrreldes tähendab kõva hüpet.

Kokkuostuhind tõuseb

Kui kokkuostuhind üsna pea 180 euro piirile jõudis, valdas Pöide mehi mõistagi altmineku tunne. Kokkuvõttes saadi tritiku keskmiseks hinnaks 160 eurot/t. Et vili saadi kuivalt kätte, läheb seega maha vaid transpordikulu, rääkis Lulla.

Põllumehed ei taha mõeldagi, milline oleks olukord ilma kokkuostuhinna kerkimiseta. Kõrge kokkuostuhind tagab umbes 80 protsenti tavalise aasta sissetulekust. Külvates tegid Pöide maaviljeluse ühistu liikmed kulutusi, mis oleks pidanud saagikuseks andma neli tonni. Saagiks saadud kahe tonni eest laekub kõrge kokkuostuhinna tõttu sama summa, mis muidu oleks laekunud kolme tonni eest, kuid kokkuvõttes kaotatakse tonni viljaga hektari kohta. Kohustused väetiste ja seemne eest tuleb kanda juba sel aastal. Milliseks kujuneb Pöide ühistu majandusaasta kokkuvõte, selgub pärast suviviljade koristust.

Ka Kavandi kandi viljakasvataja Aavo Aljas ei kasutanud sel aastal võimalust müüa osa saagist fikseeritud hinnaga. Saagid on Olli-Välja talu peremehel laias laastus kolm korda väiksemad kui tavaliselt. “Tegelikult on asi väga karm,” sõnas Aljas. “Raamatupidamislikult on raske kahjum, naljaga pooleks võib öelda, et pankrot paistab.” Kõikvõimalikud kriisiajad üleelanud talumees tõdes, et kui võlausaldajad vastu ei tule, on tulevik üpriski selgusetu. “Mul on nii laene kui ka liisinguid ja tuleb müüma hakata kas maid või vara,” nentis ta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 118 korda, sh täna 1)