Värviderohke koolitee

Helle Kahm

Hea hariduse andmisel on mitu osapoolt, kuid kindlasti on õpetaja roll selles ülisuur. Kuidas jätkuks Saaremaal õnnelikke, motiveeritud õpetajaid? Mis teeb õpetaja õnnelikuks, küsib Saaremaa abivallavanem Helle Kahm.

September on alati tajutav uue algusena, on siis koolitee lõppenud, käsil või alles ees. Lapsevanemad sätivad elu taas laste radu ja kohustusi mööda, kooliminejad tunnevad rõõmu endistest ja uutest kaaslastest ning võimalusest end proovile panna, areneda. Maakera pöörleb ja koolilapsed koos sellega.

Õpetajad teavad, et tarkus ja õnn ei ole miski iseenesest, selleni jõudmine nõuab enesedistsipliini ja järjekindlust, selleni juhatamine on aga keeruline ja loominguline protsess. Üks on kindel, suvi lõpeb ja uue alguse rõõmus kaanetatakse vihikuid ja antakse lubadusi.

Esimest korda kuuluvad kõik Saaremaa koolilapsed ühe valla kooliperre, astuvad nad siis koolilävest üle Tornimäel, Kuressaares, Kärlal või teistes Saaremaa koolides. Saaremaa vald koolipidajana mõistab hästi lastevanemate ja koolide ootusi, eks jõuame ka heade lahendusteni, kui omavahelist koostööd ja läbirääkimise oskusi edasi lihvime.

Ega hariduse andmise ning lastest julgete, iseseisvate ja loogiliselt mõtlevate isiksuste kujundamise põhimõtted ole tänapäevalgi palju muutunud. Lastest saavad neiud ja noormehed ja igal aastal lendavad koolipesast välja sajad noored, kes peavad ise hakkama saama.

Nii jääb üle vaid küsida, kas kool suudab pakkuda koolilastele parimat ettevalmistust ja teadlikkust iseseisvaks eluks, tarkade otsuste tegemiseks täiskasvanueas. Oma roll on siin matemaatikal ja kirjandusel, kehalisel kasvatusel ja lauluõpetusel, kõigil õppekavas olevatel ainetel.

Hea hariduse andmisel on mitu osapoolt, kuid kindlasti on õpetaja roll selles ülisuur.

Kuidas jätkuks Saaremaal õnnelikke, motiveeritud õpetajaid? Mis teeb õpetaja õnnelikuks?

Kahtlemata on väärikas töötasu üks komponent, aga ka hea toetav meeskond ja õigeaegne tugi laste osas, kelle käitumine või arusaamine keskmisest erinevad on. Õpetaja on juht juhtide seas ja vahel võib tal olla raske küsida abi juhtumite osas, mille puhul oma kogemusest ja õpitust väheks jääb. Kurvem on olukord, kui küsida ei olegi kellegi käest.

Kaasava hariduse kontekstis, mille puhul räägime kõikvõimalikest võimalustest haridusliku erivajadusega laste toetamise osas, peame tunnistama, et kuigi Saaremaal on selles osas head tööd tehtud ja koostööd juba aastaid harjutatud, oleme täna olukorras, mis vajab uute lahenduste katsetamist.

Kui meie põhikooliealistest lastest 18 protsenti ehk 3212 lapsest 575 on registreeritud haridusregistris haridusliku erivajadusega lapsena, on mõistlik oma maailmavaadet põhjalikult raputada ja uued võimalused ära kasutada. Me ei saa neid lapsi suunata kusagile mujale, kus on keegi võluvitsa ja kristalliga haldjas, kes lastele pai tehes kõik probleemid ära lahendab.

Nii nagu andekal lapsel peab olema võimalus saada haridus kätte oma kodukoha koolis teiste seas, märgatult ja tema võimete kohaselt edasi juhatatult, nii peame ka vähem toimetulevatele või käitumisprobleemidega lastele võimalused looma.

Alati on erandeid, kellega tuleb siis tegeleda väga individuaalselt, aga nende näidetega esinedes ei saa luua reegleid. Kui õpetajal on nende lastega tegelemiseks toimiv tugi olemas, siis on õpetaja õnnelik, ja kui õpetaja on õnnelik, on lapsevanem õnnelik, rääkimata lapsest. Vahel piisab suurest klassist ja lisaks abiõpetajast, vahel väikeklassist või üks ühele õppest. Kurb on, kui lapsevanem võtab oma lapse ja lahkub Saaremaalt, sest ta ei leia ei mõistmist ega lahendusi.

Saadab ju lapsevanem, kellel ei pruugi olla ei pedagoogilist ega sotsiaalvaldkonna ettevalmistust ning kes on vaid mõned aastad varem sellest samast koolist välja astunud, oma lapse heas usus ja lootuses haridust omandama. Minnes ise oma tegemiste ja päevatööde juurde, et siis õhtul lapsega koos õppetükke teha.

Kodu poolt vaadates on kool ja õpetajad eeskuju ja tarkuse tempel, ootused kooli osas on kõrged. Kui kool tunnistab, et tema lapsega hakkama ei saa, mida peab tundma lapsevanem? Millised on lapsevanema oskused ja teadmised oma lapse erivajaduse toetamiseks –enamasti üsna haprad. Lahendus on käes siis, kui suudame teha koostööd kooli, tugispetsialistide ja perega.

Müütilisele koostööle lahenduste rajamine on keeruline ja ei keskendu alati tulemuslikkusele, vaid protsessile, see ei aita aga ühtegi osapoolt ja nii on rahulolematus süvenev.

Sotsiaalministeerium on koostöös valdade ja linnadega ette valmistamas projekti “Innovatsioon kaasavas hariduses”, mille eesmärk on lõpetada lastevanemate ja laste jooksutamine ning viia laste seisundi hindamine ühte kohta, et sealt edasi saaksid tugispetsialistide meeskonnad koolides oma töös infoga paremini varustatult nii lapsele kui ka õpetajale paremaks abiks olla.

Tulemuslikust projektist saame rääkida siis, kui kõik osapooled laua taha saame ja nii riskid kui ka plussid koos läbi arutame. Saabuv sügis on selleks just õige aeg.

Head kooliteed!

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 338 korda, sh täna 1)