Viljakasvatajad lubavad jahimehi hirvekahjusid hüvitama panna (30)

EESTKÕNELEJA: Keset kiiret viljakoristust valmistub Priit Lulla andma jahimeestele lahingut hirvekahjude hüvitamiseks.
MAANUS MASING

Saaremaa põllumehed kavatsevad vastuseks hirvejahi edasilükkamisele hakata jahiseltsidelt hirvede tekitatud kahju eest kahjutasu nõudma.

“Meili teel tulnud ähvardus, et juhul, kui maaomanikud pole jahimeeste pakutud küttimismahuga nõus, lükkub hirvejaht edasi, meid ei hirmuta,” ütles Pöide kandi põllumees Priit Lulla. “Ähvardada meid sellega, et jaht ei toimu, pole mõtet.”

Lulla ütles, et kui hirvejaht seadusega ettenähtud ajal, 1. septembril ei alga, tuleb jahiseltsidel kahjusid hüvitama hakata. “Siis hakkame arveid kirjutama ja kahjusid sisse nõudma,” sõnas Lulla, kelle sõnul plaanivad nad nõuete esitamiseks appi võtta juristid. “Me oleme hakkama saanud PRIA-ga, küll saame hakkama ka selle bürokraatiaga.”

Kahjunõuded esitatakse Lulla sõnul jahiseltsidele ja nende keskorganisatsioonile, kes seaduse järgi peab tagama kompenseerimismehhanismide olemasolu ehk fondid, kust võetakse raha kahjude hüvitamiseks. “Jahimehed ei taha nagu mõista, et õigusega jahti pidada kaasneb ka ulukite arvukuse ohjeldamise kohustus,” rääkis Lulla. “Mandri peal on 12 000 jahimeest, kutsuge nad külla ja lubage neil lasta, kui te ise lasta ei jõua.”

Priit Lulla sõnul ei huvita põllumehi tegelikult vaidlus küttimismahtude üle, vaid nad soovivad, et võetaks meetmeid, mis viivad ulukite populatsiooni vähenemisele. 2017. a viljelushooajal külvasid Saaremaa põllumehed hirvekahjude tõttu üle 200 ha talirapsi, mille eest peaksid jahimehed maksma umbes 20 000 eurot kahjutasu.

Juuli lõpus koos olnud Saare maakonna jahindusnõukogu ei jõudnud hirvede küttimismahus kokkuleppele. Kui jahimehed on valmis laskma 1501 punahirve, siis põllumeeste ja metsaomanike esindajad soovisid lähtuvalt keskkonnaagentuuri soovitusest vähemalt 1700 hirve küttimist. Priit Lulla sõnul ei kavatse maakasutajad ja metsamehed enam mingeid järeleandmisi teha. “Kolm aastat on seda tehtud, kuid hirvede arvukus ei ole hakanud vähenema, nagu lubatud,” tõdes Lulla.

Põllumehe sõnul seisneb probleem jahinduspealike suutmatuses hirve küttimist organiseerida. “Olen nõus, et hirv on liikuv loom ja teda on raske lasta. Olen nõus, et jaht on keeruline, seega tuleks neid asju lahendada teisiti,” leidis Lulla. Praegu ei otsi jahimeeste esindajad aga tema hinnangul lahendusi, vaid prõmmivad nagu pussnoaga lauda, et 1500 hirve on lagi, mis nad suudavad lasta. Ka küsib Lulla, kas Saaremaa jahindusnõukogu esimees Olav Etverk, olles ise jahimees, saab riigi esindajana jääda jahindusnõukogu juhtimisel erapooletuks.

Kavandi talunik Aavo Aljas rääkis, et aastate jooksul on hirved tema Pahila soos asuvatel maadel palju pahandust teinud. Ühel varasemal aastal oli põld nii maha tambitud, et 5–6 kombainiheedri jagu jäi metsaservast saamata. “Minu ettepanek on lubada hirve samamoodi kahjustuse pealt lasta, nagu lasti metssiga,” pakkus Aljas. “Juba jaanipäeval, kui ta nägu talinisupõllule näitab, võiksid jahimehed kahjustuse pealt lasta.”

Metsameeste esindaja jahindusnõukogus Rein Kirst ütles Saarte Häälele pärast viimast jahindusnõukogu, et ka metsaomanikud ei kavatse 1700 punahirve küttimise nõudest taganeda. Kirstu sõnul hakkavad metsameeste ja põllumeeste esindusorganisatsioonid tegema tööd selle nimel, et jahiseadust muuta.

Saarte jahimeeste seltsi juhatuse esimees Mati Tang ei osanud veel öelda, kas 1. septembril hirvejahiks läheb või mitte. 30. augustil tuleb jahindusnõukogu kokku ja selgus saabub pärast seda. Kommenteerides Priit Lulla lubadust hakata jahimeestelt hüvitist nõudma, ütles Tang: “Niimoodi praalida võib ju igaüks, aga asjad ei käi niimoodi, et võtan juristid ja siis saan kohe kahjunõudeid esitada.”

Kahjunõuete esitamiseks on Tangu sõnul kindel kord, mida meie põllumehed praegu järginud ei ole. Näiteks pole koostatud teatisi kahjustustundlike alade kohta. Tangu sõnul on jahiselts maakasutajaid korduvalt ühe laua taha kutsunud, et nad esitaksid konkreetsed ettepanekud, millises piirkonnas tuleks hirvesid rohkem lasta. “Mingeid konkreetseid ettepanekuid pole aga tulnud,” lisas Tang.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 760 korda, sh täna 1)