Linnakeskne arengukava ajab maarahva raevu (27)

VASTUHAKK: Eino ja Leo Kirsi hinnangul peaks arutama, kuidas osavallad suudaks ühiselt linnale vastu hakata.
MAANUS MASING

Saaremaa valla arengukava eelnõu linnakesksus on tekitanud mitmes osavallas tõsist käärimist kuni Kuressaare-vastase vastuhaku õhutamiseni välja.

“Peaksime arutama, kuidas suudame ühiselt linnale vastu hakata,” ütles Pöide osavallakogu liige Leo Kirs, kes osavalla viimasel koosolekul tegi ettepanku kutsuda kokku kõikide Saaremaa valla osavallakogude liikmed. “Kui me seda ei tee ja oleme kõigega nõus, lähebki nii nagu härrased linnas arvavad.”

Hoiavad suu lukus

Kanissaares elava Kirsi sõnul asuvad arengukava eelnõus välja toodud 10 investeerimisobjektist 7 Kuressaares ning maksvad rohkem kui maapiirkondadele plaanitud objektid. “Kui abivallavanem Marili Niits põhjendas, et pool rahvast elab ju Kuressaares, siis mina ütlesin vastu, et sellisel moel on varsti kõik Kuressaares,” rääkis Kirs, kelle sõnul viib haldusreform sellisel moel vaid suurema linnastumiseni, mis justkui pole reformi eesmärk.

Asjaolu, et Kuressaare keskset poliitikat ajavas vallavalitsuses on vähemalt pooled abivallavanemad maainimesed, on Kirsi hinnangul kahetsusväärne. “Nemad hoiavad suu lukus töökoha pärast, et äkki kaob homme hea soe koht ära ja ka partei silmis pole enam usaldusäärne,” noomis Leo Kirs.

Leo isa, endine Pöide vallavanem Eino Kirs ütles, et ka Pöide ja Orissaare läksid omal ajal lahku sellepärast, et riigi raha kulutati Orissaare peale ja Kõrkvere ots ei saanud midagi.

Hiljuti moodustatud Sõrve kihelkonnakogude liit tahab aga juba järgmiste kohalike omavalitsuste valimiste järel kõigis Saaremaa piirkondades asendada osavallakogu külavanematest koosnevate kogukonnakogudega, et kohalik eluolu lähtuks selgelt kohalike elanike huvidest, mitte parteipoliitilistest. Liidu esindaja Kaupo Vipp ütles, et valdade liitmise järel tekkis Eestis jabur olukord, kus Toompealt liigub toiduahel alla kohalikku omavalitsusse ja sealt küladesse. Osavaldades toimetavad parteikuuluvusega inimesed, kes samuti peaksid ennekõike kohapealsete arengute eest võitlema, jäävad vasturääkivuste korral pigem lojaalseks parteidele kui tulevad kaasa kohaliku rahva algatustega. “Küsimus pole selles, et need inimesed midagi halba tahaksid, vaid praegusel kujul see süsteem ei saagi arvestada kohapealsete inimeste huvidega,” sõnas Vipp. “Iseenesest on see jabur, sest mis parteilist ilmavaadet me siin kohade peal ajame. Kohapeal meil on vaja, et elu lihtsalt toimiks.”

Kinni pidada või tühistada

Torgu osavallakogu esimehena osutas Vipp probleemile, mida arutati 16. augustil Mustjalas toimunud osavallakogu esimeeste ümarlauanõupidamisel. Valla arengukava eelnõu ei sisalda liitumise järel kadunud valdade arengukavasid, mis võib saada takistuseks EL toetusrahade taotlemisel. Kuna maaelu on jäetud sõltuvusse EL projektirahast, siis projektid saavad raha ainult juhul, kui nad kajastuvad kohalikus arengukavas.

Kui arengukava ei kajasta Saaremaa nurkade arenguid, tähendab see, et inimestel, kes on aastaid tegutsenud kohaliku elu arendamise nimel, pole projektitaotluse puhul enam millelegi viidata. Seetõttu peaks arengukavas olema viide endiste valdade arengukavadele. “Kui keegi oleks omal ajal pakkunud Torgu vallale sellist arengukava, siis ma oleksin öelnud, et see on praak,” ütles Kaupo Vipp.

Pöide osavallakogu esimees Õnne Sööt märkis, et murelikuks teeb ka asjaolu, et valdade liitumislepingutes kokku lepitud investeeringud ei paista kehtivat. Näiteks 2018. aastal ei ole Pöide piirkond ühinemiskokkuleppega kinnitatud investeeringute summasid saanud.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 3 522 korda, sh täna 1)